Heas tujus matusel ja kurtes pulmas

  • «Eesti matus» on 17 aastat vaibumatu menuga püsinud Draamateatri mängukavas.
  • Vene Teatris esietendus sama näidend, kuid Üllar Saaremäe lavastuses reedel.
  • Finaali kirglik ja drastiline elujaatus on Saaremäe loomelaadile omane.
  • Kui erinev on vene- ja eestikeelse publiku vastuvõtt?

Vene Teatri «Eesti matuse» lavakujunduse autori Vadim Fomitševi loodud püramiidi-altarit meenutava puuriida ees on kogunenud naabrinaine Ida (Jelena Jakovleva) koos abikaasa Karlaga (Juri Žilin), vana Andrese ristipoeg Tiit (Leonid Ševtsov) ja noor Andres (Eduard Tee) koos värske abikaasa Leega (Katrin Sutt).

FOTO: Nikolai Alhazov

Loo pealkiri viitab «Hamletile», nagu ka «Eesti matuse» võrratu plakat, millel noor Andres hoiab käes hiiglasuurt idutatud kartulit. Ta vaatleb kartulit traagiku pilgul, otsekui prints Hamlet pealuud või hoopis kuninga skeptrit.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Andrus Kivirähki «Eesti matuse» tegelaskond on rajatud «Tõe ja õiguse» vahmiilile, 17 aastat vaibumatu menuga Eesti Draamateatri mängukavas püsiv Priit Pedajase lavastus kinnitab seda. Vene Teatri laval eestlaste tüviteksti tsitaadid hajuvad, Tammsaare asemele imbub Shakespeare. Nõnda näib suisa loogiline, et onu Indreku järjekordne naine polegi enam Tiina, vaid Birgit, no õnneks mitte Gertrud!

Tagasi üles