«Augustibluus on eelkõige hea tuju projekt»
intervjuu festivali korraldajatega

Kultuurivedur 2018 laureaat on Augustibluus. Fotol vasakult festivali korraldajad Martti Mutli, Indrek Ditmann ja Raul Ukareda.

FOTO: Remo Tõnismäe

Kultuuriveduri auhind läks Postimehe kultuuritoimetuse üksmeelse otsuse tulemusel tänavu festivalile Augustibluus, mis tähistas mullu augustis oma 25. toimumiskorda. Selle Haapsalus toimuva nišifestivali korraldamist alustasid 1994. aastal kohaliku kultuurikeskuse juhataja Gülnar Murumägi ja Roman Sultangirejev, alates 2008. aastast on üritust vedanud Raul Ukareda, Indrek Ditmann ja Martti Mutli, kelle juhtimisel on festivali külastajate hulk peaaegu kümnekordistunud. Augustibluusi minevikust, olevikust ja tulevikust vestlesid minuga Raul Ukareda ja Indrek Ditmann.

Artikkel kuulatav Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Milline oli Augustibluusi algus?

Ditmann: Selle festivali algatasid 1994. aastal kaks aktiivset Haapsalu kultuuritegelast, kelleks olid kohaliku kultuurimaja juhataja Gülnar Murumägi ning kultuuri- ja bluusiaktivist Roman Sultangirejev.

1990. aastate alguses korraldas Haapsalu kultuurimaja populaarset diskofestivali Karsummer, mis tõi Haapsallu jooma ja halva muusika järele tantsima päris palju inimesi. Kuna üritus tõi kultuurimajale sisse päris palju raha, tekkis võimalus hakata selle kasumi arvelt korraldama midagi ka endale, midagi hingele. Nii toimuski 1994. aasta 26. augustil Haapsalu linnuse sisehoovis esimest korda kontserdiõhtu Augustibluus.

Ukareda: Mina sattusin ansambli Compromise Blue liikmena sinna tookord esinema ning meie kõigi jaoks oli see ülitore üllatus, et on tekkinud selline kodumaine bluusiüritus. Mis, nagu me nüüd teame, muutus kohe iga-aastaseks traditsiooniks ning kohaliku bluusikogukonna kohustuslikuks kokkusaamiskohaks. Sestpeale olen seal erinevate koosseisudega üles astunud vist peaaegu igal aastal.

Tagasi üles