PREMIERE 19: Kust nad tulevad ja kuhu lähevad?

Sanghoon Lee ja Grėtė Šmitaitė.

FOTO: Sõltumatu Tantsu Lava

8. veebruaril kell 19.00 toob Sõltumatu Tantsu Lava välja kaks uut lavastust uute koreograafide sarjas PREMIERE. 11. lennu uued koreograafid on Grėtė Šmitaitė (Leedu), kes debüteerib lavastusega «Mille pärast ma nutan?» ning Sanghoon Lee (Lõuna-Korea) lavastusega «Endiselt on võimatu eksisteerida kahes kohas korraga».

Kust olete pärit ja millega seal tegelesite?

Sanghoon Lee: Jah. Olen pärit Lõuna-Koreast, kus õppisin moekunsti ja pärast lõpetamist töötasin kostüümikunstnikuna Lõuna-Koreas. Siis kolisin Londonisse etenduskunsti õppima ning hakkasin arendama ideid lavastustest. Lõpetasin selle eelmisel aastal. Nüüd elan Bergenis Norras. Ma alles kolisin sinna koos oma elukaaslasega, kes sinna õppima läks.

Grėtė Šmitaitė: Kasvasin üles Leedus, kust suundusin edasi Berliini õppima. Õppisin kursusel nimega «Tants. Kontekst. Koreograafia.» HZT-s (Inter-University Centre for Dance Berlin),

see on BA. Nüüd on kaks aastat lõpetamisest ja ma liigun Leedu, Berliini ja teiste kohtade vahel.

Miks otsustasite Eestisse tulla ja oma esimese lavastuse siin välja tuua?

Grėtė Šmitaitė: See põhjus on väga praktiline. See oli open call. Mulle väga meeldib siin, ma ei tea ühtegi teist sellist programmi. Mul oli loomise hetkel tuge vaja, tahtsin kellegagi

konsulteerida, eriti just loomeprotsessis. Aga loomulikult on hea, kui aidatakse ka lavastuse väljatoomisel. Põhimõtteliselt see on lihtsalt väga hea programm. 

Sanghoon Lee: Peamiselt järgin oma uudishimu. Ja loomulikult on ka programm hästi kokku pandud. See on ka oluline põhjus, miks ma kandideerisin. Mind huvitas, kas suudan luua

lavastuse ja näidata seda publikule, kellega mul pole kunagi olnud tugevat sidet, ja kas see töötab või mitte. Ma arvan, et see oli põhjus.

Kuidas kõnetab su töö rahvuslikku või kultuurilist identiteeti?

Grėtė Šmitaitė: Ausalt öeldes, ma ei arva, et see sellega tegeleb. Tegelikult üks põhjus, miks nutmine mind huvitab, on see, et inimesed nutavad igal pool. Nutmine võib küll olla

kultuurispetsiifiline, aga need erinevused ei ole nii suured. Mu töö ei räägi sellest, kuidas inimesed erinevates kohtades nutavad. See räägib kultuurilisest identiteedist sel määral, et alustasin neli aastat tagasi traditsioonilistest leedu nutulauludest. Läksin arhiivi ja kuulasin kõik ära, vanad nutvad naised. See on nagu antropoloogiline uurimus sellest nutmisest. Nutmisel ja lauludel on pikk ajalugu ja see paelus mind. See oli millegi alguskoht, mis on nelja aastaga palju muutunud. Laura Witzlebeni tantsija Diane ütles mulle, et mu töö on väga leedukale omane, nii palju energiat! Talle jäi mingi väljenduslikkus silma. Leedukatel on kindlasti väga väljendusrikka tantsu traditsioon ja võib-olla saab öelda, et mu töö seda peegeldab.

Sanghoon Lee: Ütleksin pigem, et minu rahvus või kultuuriline identiteet kõnetab mind rohkem kui mu tööd või mu töö seda. Ma arvan, et see toimub alateadlikult. Mõistsin mingil hetkel, et olen mõjutatud Korea kultuurist. Minu enda rahvus ei ole mu teema. Ma usun, et mul on mingid rahvuslikud mõjud ja nagu Diane ütles sulle (Gretele), võib keegi ka mind vaadata ja mõelda, et mu väljendus on väga korealasele või asiaadile omane. See ei ole siiski teema, millega ma tegelen või atribuut, mida ma kasutan. Püüan seda hoopis unustada ja leida midagi, mida saab teistega jagada hoolimata sellest, kust sa tuled. Midagi suuremat.

Grėtė Šmitaitė (LT/DE) on Berliinis resideeruv etendaja ja koreograaf. 2017 lõpetas ta bakalaureuse erialal Tants. Kontekst. Koreograafia Hochschulübergreifendes Zentrum

Tanz Berliinis ning pälvis danceWEB stipendiumi Viinis ImpulsTanz’il. Etendajana on ta töötanud koos Anna Aristarkhovaga (Obnimashki, 2016; Rinnzekete, 2016; Zweites Stück, 2016; Lust, 2017), Min Tanakaga (A Body, 2017) ning Doris Uhlichiga (More than naked, Habitat, Seismic Session, 2017). Koos kollegidega HZT Berlin’ist on ta kollektiivi Suddenly liige.

Sanghoon Lee (KOR) on lõpetanud Rõivaste ja tekstiilieriala bakalaureuse Souli Hanyangi Ülikoolis. Praegu õpib ta Londoni Central Saint Martin’sis Etendusdisaini ja -praktika magistrantuuris. Ta uusimate projektide seas on näiteks kunstiresidentuuri etendus-näitus Heliconi kunstikeskuses,Türgis; Dance-Lab eksperimentaaltantsuprojekt Londonis; London Sinfonietta video-performance’i linastus; RAZZMATAZZ 3 live-kunsti sündmus Movement performance Museum of Future’is, Londonis ning Cyprus Marathon töötuba ja live-kunstinäitus Point center galeriis, Nikoosias. Lee töötab liikumiskeele, visuaalsuse, kompositsioonikeele ja -struktuuriga. Teda huvitavad asjad ja nähtused, mis pidevalt muutuvad. Näiteks inimkeha, emotsioonid, viis, kuidas me maailma vaatame, mõtteviis või elu ise.

PREMIERE. 11

Esietendus toimub 8. veebruaril kell 19.00 Sõltumatu Tantsu Laval, Telliskivi loomelinnakus. Etendused Tartus 14.02 Tartu Uues Teatris ja Tallinnas 15., 16.02 ning 2., 3.05. PREMIERE piletid on müügil kodulehel.

Tagasi üles