Pool sajandit hullumeelsust

Filmi «Hullumeelsus» võtted. Vasakult filmi teine operaator Andrei Dobrovolski, lavastaja Kaljo Kiisk, operaator Anatoli Zabolotski ning operaatori assistent Mihkel Ratas. FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

Pool sajandit möödub 17. veebruaril Kaljo Kiisa «Hullumeelsuse» esilinastusest. Filmi võttis üles legendaarne Venemaa filmioperaator Anatoli Dmitrijevitš Zabolotski. Sügisel 83-aastaseks saanud Zabolotski külastas eelmisel aastal PÖFFi ja meenutas kõike: tööd operaatorina Kaljo Kiisa «Hullumeelsuse» kallal, vestlusi Voldemar Pansoga ja võtteid Jüri Järvetiga.

Aga alguse sai kõik Siberist, Altaist: «Minust sai filmioperaator tänu Siberisse saadetud Valentin Dmitrijevitš Kulikovile, kes juhtis pioneeride palees fotoringi. Ta nägi minu fotosid ja hakkas aga peale käima: tead mis, astu õige VGIKi (Üleliiduline Riiklik Kinematograafia Instituut, tänapäeval Ülevenemaaline Riiklik Kinematograafia Ülikool – toim). Saatis mind Moskvasse noorte tehnikute kokkutulekule. Mind vapustasid suured majad. Moskvas jõin esimest korda elus tomatimahla, kohe viis klaasi järjest, siis läksime mausoleumi Leninit vaatama ja ma oleksin seal peaaegu püksi lasknud. Õnnekombel üks õpetaja märkas, et minuga ei ole kõik korras, militsionäär viis mind GUMi, tualetti… Jah, kõike on ette tulnud. Moskva vapustas mind üdini. Ma tahtsin ka ise VGIKi astuda ja teisel katsel saingi sisse. Seal õpetasid tookord suur Dovženko, tummfilmide nimekas operaator Levitski, näitlejatar Põžova…»

«Hullumeelsuse» operaator Anatoli Zabolotski tegi Jüri Järvetile ettepaneku kõrvad plastiliiniga pea külge kleepida. Foto: Sander Ilvest