Nädala plaat. Augud maailmakangas

Beirut on praegugi pigem Zach Condon pluss saatemuusikud.

FOTO: Roberta Parkin

Beiruti viies stuudioalbum oleks võinud olla tema debüüdi vääriline meistriteos, globaalse muusikalise turismi ja originaalse individualismi võimalikkuse uus verstapost, kuid sisaldab paraku häirivalt palju keskpärast täitematerjali, mis mõjub nagu kolmesajakilone graniitrahn taevasse tõusuks valmistuvas õhupalligondlis.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Indie-folkbänd Beirut ei ole tegelikult indie ega folk ning bändina pole ta ka siia ilma sündinud. Liibanoni riigi kultuurist kubiseva, kuid konfliktidega täidetud, palju kannatanud pealinnaga ei ole sellel Beirutil suurt midagi pistmist. Et asja veel segasemaks ajada, oli nime Beirut taga Albuquerquest (New Mexico) pärit ning praegu Berliinis elav multiinstrumentalist Zach Condon ainuisikuliselt, kes mingil hetkel avastas, et saatemuusikutega on siiski parem kontserte anda.

Tagasi üles