Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2019/02/08/11773581t1hbd12.jpg)
Beiruti viies stuudioalbum oleks võinud olla tema debüüdi vääriline meistriteos, globaalse muusikalise turismi ja originaalse individualismi võimalikkuse uus verstapost, kuid sisaldab paraku häirivalt palju keskpärast täitematerjali, mis mõjub nagu kolmesajakilone graniitrahn taevasse tõusuks valmistuvas õhupalligondlis.
Indie-folkbänd Beirut ei ole tegelikult indie ega folk ning bändina pole ta ka siia ilma sündinud. Liibanoni riigi kultuurist kubiseva, kuid konfliktidega täidetud, palju kannatanud pealinnaga ei ole sellel Beirutil suurt midagi pistmist. Et asja veel segasemaks ajada, oli nime Beirut taga Albuquerquest (New Mexico) pärit ning praegu Berliinis elav multiinstrumentalist Zach Condon ainuisikuliselt, kes mingil hetkel avastas, et saatemuusikutega on siiski parem kontserte anda.