Seal, kus lõppes tsivilisatsioon

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Nick Cave aastal 1988.
Nick Cave aastal 1988. Foto: Rights Managed/Correctional Services/Ronald G

Sai mõned nädalad tagasi David Bowie kuulsaimast plaadist „Low“ kirjutatud „Aja augus“ lubatud, et varsti tuleb juttu ka stuudiost, kus plaadile lõppviimistlus tehti ehk Lääne-Berliinis asunud Hansa Tonstudiost, ühest olulistest stuudiotest popmuusikaajaloos. Stuudiost, millega seonduvad lisaks Bowiele ja tema kamraadile Iggy Popile (lisaks Bowie Berliini-triloogiale „Low“, „Heroes“, „Lodger“ lindistati seal ka Iggy Popi tuntuim sooloplaat „Idiot“) Einstürzende Neubauten, Nina Hagen, Tangerine Dream, plaadifirma Mute artistid eesotsas just selles stuudios valminud plaatidega kuulsaks saanud Depeche Mode’iga, Nick Cave’i moondumised Birthday Partyst Bad Seedsiks, U2 üleminekuplaat unistustest skeemidele „Achtung Baby“, R.E.M-i viimane album, aga näiteks ka ansambel Boney M.

Boney M-ist oleks pidanud õigupoolest alustama, sest stuudio lükkasid käima Hansa Recordsit vedanud vennad Meiselid 1960ndate alguses. Nende plaadifirmale lõi eluhoo sisse Boney M-i edu 70ndate keskel. Ajal, mil vennad juba kolinud stuudio Berliini müüri lähedusse, Kreuzbergi linnaosas keset tühermaad aadressil Köthaner Strasse 38 asunud majja.

See maja oli näinud ajalugu, selle seintesse imbunud majavammi asemel maailmavaimu. Selle ajaloo osaks oli Kolmanda Riigi ajal ka kurikuulsa Reichsmusikkammeri koduks olemine, kes mängisid mõistagi ainult aarialaste komponeeritud muusikat. 70ndatel ja 80ndatel paistsid stuudioakendest okastraadistatud Berliini müür ning selle taga idasakslaste valvepost.

Tagasi üles