/nginx/o/2018/07/18/10918155t1he212.jpg)
Jaanuari lõpus Tallinna Kunstihoones toimunud aruteluõhtul «Räägime kunstipoliitikast #2» koorus mitmes vestluspaneelis välja kunstivaldkonna statistika vajalikkus. Kui palju üldse kunstinäitustel inimesi käib? Mis on keskmine tasu, mida kunstnik näitusel esinemise eest saab? Kui palju kunstist meedias räägitakse ja kes seda üldse loeb ja vaatab? Postimees avaldab katke kaasaegse kunsti eesti keskuse uudiskirjast.
Liikvel on mitmeid müüte ja kuulujutte, aga tihti erinevad reaalsed näitajad sellisest folkloorist kardinaalselt. Kuid just statistilised andmed on üks hea meetod, mis aitaks kunstivaldkonnal pead kokku panna ja numbrite keeles poliitikutele, meediale või kas või kolleegidele selgeks teha kunsti olulisus ühiskonnas.
KKEK on jõudumööda kogunud statistikat alates 2016. aastast, mis oli ühtlasi esimene kord kui püüdsime võimalikult paljude professionaalse kunsti eksponeerimisega tegelevate näitusemajade näitusetegevust koondada ja analüüsida. «Näitusemajaks» oleme lugenud asutusi, mille kas põhitegevus või üks põhitegevustest on professionaalse kunsti eksponeerimine (muuseumid, galeriid, showroom’id, artist-run-space’id, kunstiresidentuuride näitusepaigad). Näitusemajadeks ei ole loetud kohvikuid, restorane jm (söögi-)kohti ning ühiskondlikke ruume (koolid, raamatukogud, hotellid jt), kus kunsti aeg-ajalt eksponeeritakse. Samuti ei ole käsitletud eraldiseisvaid kunstikogusid (näiteks Eesti Pank jt). Käsitletud on vaid kunstinäituseid. Samas näitusemajas ajaloo, käsitöö vm valdkondade näituseid ei ole sisse arvestatud.
Statistika kogumise meetodiks on olnud eelnevalt avaliku informatsiooni (näitusemaja koduleht, Facebook jm) alusel koostatud kronoloogiline näituste loetelu, mis on saadetud igale näitusemajale ülevaatamiseks ja täiendamiseks. Enamus näitusemaju esitas andmeid meelsasti ja nägi statistika kogumisel ka motivatsiooni ja kasu. Tihtipeale on aga vähese tööjõu ja piiratud ressursside tõttu andmete kogumine lisatöö, mis suure koormuse tõttu prioriteet ei ole. Tihti on teatud andmeid, näiteks külastatavus näituste kaupa, näitusemajal ka raske arvestada, sest selleks puuduvad vahendid.
2018. aasta statistikasse on kogutud 92 üle Eesti paikneva näitusemaja info. Neist 82% osales ise oma andmete täpsustamisel ja täiendamisel. 2018. aastal korraldati 864 professionaalse kunsti näitust 92-s professionaalse kunsti eksponeerimisega tegelevas näitusemajas 22-s paigas üle Eesti.
/nginx/o/2019/02/08/11774363t1h3654.jpg)
Tallinnaga võrreldes on teiste suuremate linnade näitusemajade arvuline vahe lausa kuue-või seitsmekordne. Siiski on positiivne, et näitusepaiku on jagunenud ka väga väikestesse paikadesse. Seda enam, et statistika ei arvestanud näituseid, mis toimusid seoses EV100 kunstiprogrammiga väikemuuseumites ja teistes paikades, kus tavalisel kunstinäituseid ei korraldata. Võrreldes 2017. aasta statistikaga on tegevuse lõpetanud Rundumi projektiruum Tallinnas, Avangard galerii Pärnus, Supesonicumi galerii Viljandis, galerii «Meie aja kangelane» Luunjas, Konstanet ja MÄSU galerii.
Statistikasse on eelmise aastaga lisandunud uus galerii Brivibas galerija Valgas, Stella Soomlais Stuudio galerii, taasavatud ArtDepoo Tallinnas, Karjamaa Gallery Tallinnas, Tallinna Õpetajate Maja kunstigalerii, Valga Muuseumi galerii Valgas, Vent Space Tallinnas, Fahle galerii suve pop-up galerii Kalaranna Kultuurikuur KAKU Tallinnas ning Rae Kunsti Platsi hallatava kunstiresidentuuri Copper Leg Residency näituseruumid Vaskjalas.
/nginx/o/2019/02/08/11774371t1h9387.jpg)
Kokku osales statistikas kajastatud näitustel 4691 erinevat kunstnikku. 864-st näitusest 184 korral osales näitusel kas väliskunstnik või väliskuraator. Nais- ja meeskunstnike osakaal näitustel on pigem võrdne: 1050 korda osales näitustel meeskunstnikke ja 1025 korda naiskunstnikke. Tallinnas toimunud näitusemajades eksponeeriti 512 korral meeskunstnike ja 589 korral naiskunstnike töid. Kui võtta näiteks Kumu kunstimuuseum kui kõige tunnustatum kunstiinstitutsioon Eestis, siis sealses isikunäituste nimekirjas domineerisid meeskunstnikud: Leonhard Lapin (suur saal), Michel Sittow (suur saal), Konrad Mägi ja Kaarel Kurismaa. Toimus kaks naiskunstniku isikunäitust: Katja Novitskova ja Agathe Veeber.
Statistika kokkuvõttena tuleb rõhutada, et kindlasti peab andmete kogumist jätkama ja süstematiseerima. Oluline on siinjuures sisuline koostöö näitusemajadega, et jõuda üheskoos valikute ja metoodikateni, mida ja kuidas arvestada, et kogutud andmete analüüsimisest tulevikus kõigile kasu oleks.
:format(webp)/nginx/o/2020/03/06/12993357t1h0cd9.jpg)