/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
/nginx/o/2019/02/11/11779939t1hc652.jpg)
Möödunud nädalal lõppenud Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusele laekus 58 käsikirja, mille seast parima valib maikuus välja žürii.
Romaanivõistlusele laekus 58 käsikirja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlus on oluline mitmel põhjusel. Oma tee alguses olevad autorid saavad edasi liikuda, kogenud autoritele avaneb võimalus oma oskusi anonüümsuse tingimustes proovile panna. Isiklikult tundub tähtis, et käsikirjades tulevad esile Eesti ühiskonna suundumused, see, mis inimestel hinge peal. Teatud mõttes kirjutame kõik kaasajast, toimugu teose tegevus minevikus või tulevikus,» ütles Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev.
Käsikirju asub läbi vaatama žürii, kuhu kuuluvad EKL-i esimees Tiit Aleksejev ning kirjanikud Maimu Berg, Peeter Helme, Holger Kaints, Triinu Meres, Aare Pilv ja Vahur Afanasjev, samuti Eesti Draamateatri kirjandusala juhataja Ene Paaver.
Romaanivõistluse traditsioon sai alguse 1926. aastal, mil sellele pani aluse kirjastus Loodus. Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlus on idee jätkaja ning lähtub Eesti Romaaniühingu võistluse praktikatest ja põhimõtetest. Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlus taaselustati Eesti erakapitali toel 2014. aastal. Võistlus on toimunud iga kahe aasta tagant.
2015. aastaks laekunud käsikirjade seast valis žürii võitjaks Armin Kõomäe «Lui Vutooni» ning 2017. aastaks laekunud käsikirjade seast Vahur Afanasjevi «Serafima ja Bogdani».
Eesti Kirjanike Liidu kolmanda romaanivõistluse 10 000 euro suuruse auhinnafondi on välja pannud Eesti ettevõtted Liviko, Wolf Groupi kuuluv Penosil ning advokaadibüroo Ellex Raidla, eripreemia annavad välja Margus Karu Sihtasutus ja Postimehe Kirjastus.