Rebane mõtleb sümbolite keeles

, kriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiiu Rebase isikunäitus «Atlas» Draakoni galeriis. Fotol akrüülmaalid «Isa» ja «Ema». Näitusevaade. 
Tiiu Rebase isikunäitus «Atlas» Draakoni galeriis. Fotol akrüülmaalid «Isa» ja «Ema». Näitusevaade. Foto: Sirja-Liisa Eelma

Tiiu Rebane on oma isikunäitusel välja pannud talle iseloomulikud taiesed, kus ühineb geomeetrilisus ja realistlik kujutamisviis. Ühelt pool kummitab siin suprematismi isa Kazimir Malevitš, teiselt poolt võib leida viiteid kunstiajaloos hoopis varasemale ajale.

Pildi süžee paigutamine ringi tuletab meelde Leonardo da Vinci «Vitruviuse meest». Rebane üllatab meid, esitades otsekui inimeste psühholoogilised portreed «Ema» (2016) ja «Isa» (2018) piltidel hobustena. Isa on otsevaates, tema ilme on rahulik ja mõtlik. Ema (kujutatud profiilis) silmavaatest peegeldub ängi. Samas on tajuda ka teatavat kindlameelsust. Kujutamisviis on niivõrd realistlik, et tekib tunne, nagu võiks hobu iga hetk maali seest välja tormata.

Rebane ei räägi mehe-naise võrdõiguslikkuse teemadel pinnapealselt, tema mehe-naise kontseptsioon haarab eksistentsiaalselt. Tema «hobune-ema» on kui naine, kellel on «ematunded» ning kes vajaduse korral läheb läbi tule ja vee.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles