Piimamees Linnuteelt

Rein Veidemann romaani "Piimaring" esitlusel.

FOTO: Mailiis Ollino /

Eesti kirjanduse kõige tuntum piimamees pärineb ilmselt ­Eduard Vilde romaanist „Mäeküla piimamees“. Tõsi, selle peategelane Tõnu Prillup seisab Rein Veidemanni uue romaani „Piimaring“ peategelasest Andreas Wiigist üsna kaugel. Aga mõned paralleelid võib siiski leida: Mäeküla piimamees veab piima mõisamajanduse tingimustes, Andreas Wiik kolhoosiajal. Nii Prillupile kui Wiigile ei ole piimamehe amet sugugi kõige halvem töö: Tõnu Prillup on nõus piimamehe töö nimel jagama oma naist mõisahärraga, Andreas Wiigile on sõit piimaringil pääsemine kontimurdvast briketiveost.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kui Vilde „Mäeküla piimameest“ on nimetatud Eesti esimeseks erootiliseks romaaniks, siis annab ka Veidemann oma teose avaleheküljel sümboolse lubaduse kujutada inimelu kahte müsteeriumi: ühel pool elu mõtte ja inimelu tähenduse probleem ja teisalt küsimus sellest, mis sünnib „seinte taga“, sest inimene kaldub päriselu saladusi peitma (lk 48). Piibel ja Boccaccio „Dekameron“ on romaani esimesel leheküljel igatahes peaaegu kõrvuti.

Tagasi üles