Metsatöll: Meie ansamblist on kujunenud omamoodi subkultuur

Alvar Loog
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsatöll erariietes. Vasakult: Tõnis Noevere (trummid), Lauri Õunapuu (torupill, laul, kitarr, kandled, viled ja muud rahvapillid), Markus Teeäär (laul ja kitarr) ning Raivo Piirsalu (basskitarr ja laul).
Metsatöll erariietes. Vasakult: Tõnis Noevere (trummid), Lauri Õunapuu (torupill, laul, kitarr, kandled, viled ja muud rahvapillid), Markus Teeäär (laul ja kitarr) ning Raivo Piirsalu (basskitarr ja laul). Foto: Sander Ilvest

Eesti kõigi aegade edukaim metal-grupp Metsatöll saab 23. veebruaril 20 aastat vanaks. Selle tähistamiseks annab Metsatöll sama päeva õhtul suure kontserdi Tallinna klubis Rock Cafe ning avaldab albumi «Katk kutsariks», mis on täispika stuudioplaadina ansamblil järjekorras seitsmes. Suursündmuse eel tuli minuga vestlema Metsatöll täies koosseisus: laulja ja kitarrist Markus Teeäär, multiinstrumentalist Lauri Õunapuu, basskitarrist Raivo Piirsalu ning – grupi uusim ja noorim liige – trummar Tõnis Noevere.

Metsatöllu eelmine album «Karjajuht» ilmus juba viis aastat tagasi. Mis te vahepeal tegite?

Õunapuu: Meil oli pärast «Karjajuhi» ilmumist mitu pikka kontserditurneed, lisaks väike muutus koosseisus... Lugusid, mida teha, on salves olnud küll, aga võtsime nende salvestamiseks natuke aega.

Teeäär: Siin oli vahepeal üks aasta, kui andsime 107 kontserti, millest umbes 90 välismaal. Ja kui sul on keskeltläbi umbes igal teisel-kolmandal päeval kontsert, siis selle kõrvalt ei kirjuta ega salvesta suurt midagi.

Piirsalu: Meil oli vaja natuke hinge tõmmata. Ja kuna seoses eelmise trummariga kippus bändi sisekliima natuke logisema, vajasime uue albumiga väljatulekuks rohkem aega. Nüüd, kui saime koosseisu uuesti paika, tuli materjal hea hoo ja pauguga. Mulle tundub, et soovi korral võiksime siia ühe albumi kohe otsa tulistada, sest meil on varasalves padruneid veel küll.

«Karjajuht» oli albumina minu meelest teie senise loomingu parim. Mis tekitab ootusi uue albumi osas. Selle teine veebisingel, «Ballaad punastest paeltest», astub Metsatöllu senise loomingu peateelt natuke kõrvale...

Teeäär: Jah, selles palas kasutasime esimest korda kandva rolliga naissolisti. Varem on Metsatöllu loos «Surmamüür» teinud häälitsusi Kadri Voorand. «Ballaadis» taotlesime ilma iseloomuta, rahulikku, puhast, lihtsat eesti maanaise häält. Kusjuures Marta Laan pani stuudios esimese korraga – nagu professionaalne näitleja ikka – kohe sellise soorituse, nagu me soovisime. Ta ei ajanud asja ülemäära teatraalseks ega hakanud laulma nagu popmuusik.

Uue albumi ühes laulus on põhisolist Marko Matvere, teises teeb kaasa maailma ühe vanima folk metal'i ansambli Cruachan viiuldaja John Ryan. Varem ei ole me oma albumitel eriti külalissoliste ning -instrumentaliste kasutanud, kuid seekord tulid mõned lood niisugused, et justkui tingisid seda. Mõtlesime siis, mis meil ikka kaotada on.

Mina olen «Katk kutsariks» albumiga väga rahul. Hingamine on sellel nagu «Hiiekojal» (Metsatöllu 2004. aasta album – A. L.), aga emotsioon nagu «Äiol» (Metsatöllu 2010. aasta album – A. L.). Tegu on tempoka materjaliga, mis läheb paljuski juurte juurde tagasi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles