/nginx/o/2014/11/25/3552393t1h8c98.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/19/11802494t1ha4f2.jpg)
Vana Baskini Teater andis teisipäeva hommikul teada, et lõpetab 2019. aastal oma tegevuse.
Riigiraha ja publikuhuvi kadumine viis teatri sulgemiseni (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eino Baskini ja Aarne Valmise 2005. aastal asutatud Vana Baskini Teater põhjendab oma tegevuse lõpetamist riigi toetuse ärakadumisega. «Käesoleva aasta 18. jaanuaril saime kultuuriministeeriumist teate, et kultuuriminister Indrek Saar on otsustanud sellest aastast lõpetada 14 aastat kestnud regulaarselt toiminud tegevustoetuse maksmise meie teatrile. 2019. aastaks on eraldatud erateatritele ca 1,7 miljonit eurot, mis on veidi rohkem kui varasematel aastatel. Paraku meie teatrile ei jätkunud sellest ühtegi eurot,» selgitas lõpetamist põhjendades Vana Baskini Teatri juht Aarne Valmis.
Vana Baskini Teatri tegevustoetus riigilt on olnud suurusjärgus 30 000 eurot aastas, millega Aarne Valmise kinnitusel suutis teater katta kõik oma püsikulud (sh dekoratsiooni- ja kostüümiladu, kontor ja prooviruumid, näitlejate buss, dekoratsiooniauto ja muud püsikulud). «Riigipoolse toetuse puudumine paneb meid seetõttu väga raskesse seisu,» tõdes Valmis.
Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Katre Väli möönab, et eraõiguslikest teatritest jäi 2019. aastal toetuseta kuus taotluse esitanut. «Soovid on alati suuremad kui riigieelarve võimalused,» ütles Väli. Lisaks Vana Baskini Teatrile said eitava vastuse Polygon Teater, Must Kast, Emajõe Suveteater, Miksteater ja mittetulundusühing Inimese Arengu Keskus.
«Ilma saab jääda see, kes varem midagi sai! Ülejäänud viis olid taotlejad ja nad pole ka varasematel aastatel ministeeriumilt toetust saanud. Vana Baskini Teater on 14 aastat toetust saanud ja nüüd jäeti sellest ilma. Ühtegi teist varasemalt toetatud teatrit tegevustoetusest ilma ei jäetud,» rõhutas Valmis.
Publikuarv kahaneb
Teatrinõunik Katre Väli seab kahtluse alla Vana Baskini Teatri väite, et erateater sai eksisteerida üksnes riigi antava toetuse abil. «2017. aasta statistika järgi – 2018. aasta kokkuvõtet veel ei ole – oli Vana Baskini Teatri aastatulu koos toetustega 223 604 eurot. Sellest kultuuriministeeriumi toetus oli 33 801 eurot ehk 15 protsenti,» rõhutas Väli.
Aarne Valmis täpsustab, et koos «Teater maale» projektirahaga, mis oli 2017. aastal ca 21 000 eurot, moodustas ministeeriumipoolne osakaal Vana Baskini Teatri eelarvest 25 protsenti. «Ei saa nõustuda, et see just tähtsusetu oleks. See teeb kokku 55 000 eurot, mis pisikese repertuaariteatri eelarves on vägagi oluline summa. Eriti veel olukorras, kus jäime 2017. aastal kahjumisse.»
Vana Baskini Teater on olnud aastaid populaarne, kuid viimaste aastate statistika näitab, et publikuhuvi on hakanud kahanema. Kui 2017. aastal oli Vana Baskini Teatri etenduste vaatajate koguarv 13 645, siis aasta varem oli see 19 118, mõlemal aastal anti peaaegu sama arv etendusi. 2017. aastal oli Vana Baskini Teatri kõige menukam lavastus Eero Spriidi lavastatud «On alles perekond!», mida nägi 3687 huumorisõpra.
2018. aasta teatristatistikat veel pole, kuid kindlasti oli Vana Baskini Teatri eelmise aasta üheks erilisemaks tööks maikuus esietendunud EV 100 teatrisarja «Sajandi lugu» koostöölavastus Tallinna Linnateatriga, Elmo Nüganeni lavastatud «Miljoni vaadet» mängitakse ka eeloleval suvel.
/nginx/o/2019/02/19/11802499t1h7d45.jpg)
Oma publiku leidmine ja hoidmine on teatritel aina raskem, seda kinnitas 2017. aasta teatristatistika – publikuarvu üleval hoidmiseks peab aina enam tööd tegema, pakkuma rohkem etendusi, kiiremini välja vahetama repertuaari ning minema publikule lähemale. Seega on Vana Baskini Teatri publikuarvu vähenemise põhjuseid mitu, üks kindlasti see, et Vana Baskini Teatri kõrvale on tekkinud konkurendid, kes samuti meelsasti üle Eesti etendusi, sh eelkõige just komöödiaetendusi annavad. Suurteatrid aga pakuvad teatribussi teenust: riigisihtasutuste teatribussid sõidutavad huvilisi teatrimajja ja pärast etendusi kokkulepitud kohta tagasi.
Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Katre Väli kinnitab, et riigi ülesanne on tagada, et igal ajahetkel on teatrikunst oma mitmekesisuses kättesaadav kõigile soovijatele – igale vanusegrupile, igale maitsele. «Selle tagamiseks hoiab riik suuremaid ja väiksemaid teatrimaju. Eesti teatripilt tervikuna on elav ning selgelt pidevas muutmises. Üle aastakümnete avati mullu esimene kaasaegne teatrimaja Narvas, samal ajal lõpetas tegevuse Eestile palju rahvusvahelist tuntud toonud teater NO99. Nagu näitab ka käimasolev Sakala 3 teatrimaja ideekonkurss, on huvi uute teatrivormide ja -laadide tekkeks püsiv ja väga suur. Seega ei saa öelda, et need liikumised halvendaksid Eesti teatripildi mitmekesisust ja kättesaadavust,» kommenteeris Väli.
Väli nendib, et Eestis on eraõiguslikke etendusasutusi suurusjärgus 40 või veelgi enam ja nende rahastamisallikad on erinevad. «Alates kultuuriministeeriumi antavast tegevustoetusest ja Kultuurkapitalist kuni Rahvakultuuri Keskuse toetusprogrammini «Teater maal». Viimasest on ühe kõige aktiivsema taotlejana taotlenud toetust ka Vana Baskini Teater, kes on esitanud oma lavastuste nimekirja ja väljasõitude plaani ehk taotluse ka selleks kvartaliks. Seetõttu tuli teade teatri tegevuse lõpetamise kohta mõneti ootamatult.»
Mängitakse vähemalt suveni
Hoolimata rahalistest raskustest lubab Eino Baskini ja Aarne Valmise loodud teater jätkata etenduste andmist praegu repertuaaris oleva Eero Spriidi lavastusega «Öökuninganna», kus peaosas särab Helgi Sallo, ja ka lavastusega «On alles perekond!».
Lisaks on sel aastal esietendumas veel kaks uut lavastust – juba 8. märtsil esietendub Salme kultuurikeskuses Vana Baskini Teatri ja Polygon Teatri koostööprojekt, Mika Myllyaho komöödia «Garaaž», kus mängivad Tõnu Oja ja Andrus Eelmäe, lavastaja on Tamur Tohver. Viimane esietendus – Gertrud Larssoni «Kodutütred» – on Vana Baskini Teatris plaanis 10. juulil 2019. aastal. Ajaloolise lavastuse toob lavale Eero Spriit ja osades näeb Vana Baskini Teatri raudvara: Helgi Sallot, Katrin Karismad ja Anne Veesaart.
Vana Baskini Teatri tuumiku moodustavadki kunagise Vanalinnastuudio armastatud näitlejad, teatri koosseisulised näitlejad on Anne Paluver, Eero Spriit, Ene Järvis, Marika Korolev, Raivo Mets, Tõnu Kilgas, Väino Laes, Raivo Rüütel, Vello Janson. Lavastustes on mänginud lisaks eespool nimetatutele veel Egon Nuter, Ivo Eensalu ja ka näiteks Ita Ever.
Mis saab teenekatest näitlejatest, kas nad jätkavad uutes projektiteatrites, pole veel teada.
ERRile antud kommentaaris lubas Aarne Valmis 2020. aasta veebruaris suurelt tähistada 15 aasta möödumist Vana Baskini Teatri asutamisest. «Siis tulevad sünnipäev ja peied korraga ja tõenäoliselt anname ka ühe etenduse,» ütles Aarne Valmis.
Miks Vana Baskini Teater raha ei saanud
Vana Baskini Teater taotles kultuuriministeeriumilt 40 345 eurot. Eitavat vastust põhjendati järgmiselt: «Komisjon hindas väga kõrgeks etendusasutuse regionaalset tähtsust, sh etenduste andmist väga erinevates Eestimaa piirkondades. Komisjon hindas madalaks etendusasutuse valdkondlikku mõju ja kunstilist taset ning keskmiseks rahvuskultuurilist tähtsust. Etendusasutusel puuduvad koostööprojektid ja lisaprogrammid erinevatele sihtgruppidele või publikule suunatud tegevused lisaks lavastuste väljatoomisele. Komisjon hindas heaks esitatud taotlusvooru dokumente ning realistlikuks planeeritud eelarvet. Lähtudes taotlusvooru tingimustest, arvestades taotlusvooru eelarvevahendite piiratud mahtu ning hinnates tihedat konkurentsi taotlusvooru raames, otsustas komisjon teha ettepaneku taotlus mitte rahuldada.»
Komisjon otsustas toetada järgmisi erateatreid
- Mittetulundusühing Von Krahli Teater, 440 000 eurot
- Sihtasutus Vaba Lava 417 530 (SA Vaba Lava toetuse hulka on arvestatud ka Telliskivi ja Narva teatrikeskuse toetused (vastavalt 136 000 ja 115 000 eurot))
- Mittetulundusühing VAT Teater, 402 390 eurot
- Sihtasutus THEATRUM, 285 630 eurot
- Mittetulundusühing Teine Tants, 167 720 eurot
- MTÜ Uus Teater, 128 000 eurot
- Sõltumatu Tantsu Ühendus, 110 060 eurot
- Ühendus R.A.A.A.M., 88 104 eurot
- Mittetulundusühing Piip ja Tuut Teater, 16 110 eurot
- MTÜ Kinoteater, 15 051 eurot
- Sihtasutus FINE 5 TANTSUTEATER, 15 000 eurot
Erateatritele jagas tegevustoetusi komisjon, mille koosseisus olid: kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein (esimees), kultuuriministeeriumi teatrinõunik Katre Väli ja muusikanõunik Madli-Liis Parts ning rahandusministeeriumi esindaja Erika Meejärv, Eesti Etendusasutuste Liidu esindaja Monika Larini, Teatriliidu esindaja Ain Lutsepp, Väike- ja Projektiteatrite Liidu liige Tiina Ollesk ja teatrikriitik, ajalehe Sirp teatritoimetaja Tambet Kaugema.
Vana Baskini Teatri sünd
Vana Baskini Teatri juured ulatuvad 1980. aastasse, mil lavastaja ja näitleja Eino Baskin asutas tollase Eesti NSV Riikliku Filharmoonia juurde Vanalinna Stuudio, millest sai satiiri ja komöödiat hindava publiku suur lemmik. 1989. aastal reorganiseeriti pooliseseisev estraaditrupp iseseisvaks riiklikuks teatriks Vanalinnastuudio, mille hea käekäik jätkus millenniumivahetuseni. Siis aga järgnesid mitmed teatrijuhtide vahetused ja suunamuutused, mis viisid Vanalinnastuudio 2004. aastaks majandusliku krahhini. Et sügavast majanduslikust august välja pääseda, tuli kultuuriministri poolt ametisse määratud teatrijuhil (Tiit Ojasoo ja tema nõunik Indrek Saar) koondada pooled teatri töötajatest (sealhulgas ka näitlejad) ja peatada olemasoleva repertuaari etendamine. Seega oli Vanalinnastuudio sisuliselt likvideeritud, kuigi eksisteeris juriidiliselt edasi ja selle baasil tegutses 2018. aasta detsembris oma viimase etenduse andud teater NO99.
Vanalinnastuudiost koondatud töötajate baasil aga moodustas Eino Baskin 2005. aasta jaanuaris koos tuntud muusikaärimehe ja tuurikorraldaja Aarne Valmisega eraalgatusliku Vana Baskini Teatri OÜ.
Vana Baskini Teatri esimene etendus toimus 8. veebruaril Lihula Kultuurimajas – «Vanalinnastuudiost» väljaostetud varemvalminud lühikomöödiatega «Kadrioru vanad» (autor Urmas Lennuk) ning «Orav ja Meri» (Andrus Kivirähk).
«Vanalinnastuudio» repertuaarist saadi kaasa veel ka N. Fosteri «Tipsutajad». Teatri päris oma esietendus oli 27. märtsil, mil Salme Kultuurikeskuses jõudis publiku ette Eino Baskini lavastatud Neil Simoni komöödia «Pentsik pere».
Allikas teater.ee