/nginx/o/2019/02/19/11802507t1had5b.jpg)
Eestis on läbi aegade olnud väärtusi, mida me ise ei märka ega hinda. Sageli on ka nii, et kui tuleb tunnustus välismaalt, siis silmad justkui avanevad.
Eestis on läbi aegade olnud väärtusi, mida me ise ei märka ega hinda. Sageli on ka nii, et kui tuleb tunnustus välismaalt, siis silmad justkui avanevad.
Üks selline varjatud väärtus on Eesti klassikainterpreedid. Aasta-aastalt lõpetab muusikaakadeemia hulk andekaid mängijaid. Solistiks saada on võimalik vähestel, aga Eesti muusikaelu oma arvukate kontsertidega tõestab, kui palju võimalusi siin leidub. Selleks aga, et need anded, varjatud vääriskivid saaksid särada, tuleb nad üles leida ja õigesse raami asetada.
See leidja ja raami asetaja on tänavu 20-aastaseks saav Eesti Interpreetide Liit. Aastate jooksul on seal nähtud keerulisi aegu, mõeldud, kuidas muusikuid esitleda, publikut kaasa haarata. Nüüd on liit jõudnud toimivate kontserdiformaatide ja arvuka publikuni.