Kas me SEDA filmi tahtsimegi?
«Tõde ja õiguse» arvustus

  • Enne vaata, siis loe!
  • Suurepärane näitlejate valik.
  • Meie igapäevane perevägivald.
  • Kaunis kaameratöö ja muusika.

Pearul (Priit Võigemast) on Andresega taas õiendamist. Teadagi, mis kõrtsmik sellest arvas.

FOTO: Allfilm

Tanel Toomi «Tõde ja õigus» on just see suure ekraani Tammsaare, mida me oleme oodanud ja vajanud.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Vastutus, mida tundis Tanel Toom, hakates tegema filmi «Tõe ja õiguse» esimese osa põhjal, pidi olema sügav nagu Vargamäe soo ja raske nagu põllukivi väljamäel. Ei saa olla eestlane, omamata mingit ettekujutust A. H. Tammsaare põhiteosest, olgu see siis kujunenud kas või valesti mõistetud tsitaatide põhjal.

Toom sai ülesandega hakkama, tegemist on vaieldamatult suurfilmiga, mis väärib lõpetama EV 100-le pühendatud külluslikku filmiaastat. See annab «Tõele ja õigusele» aastakümneid püsiva näo ja vabastab tuhandeid kooliõpilasi kohustusliku lektüüri raames raamatut kätte võtmast.

Tagasi üles