Ettekandele tuleb Tõnu Kõrvitsa teos

Tõnu Kõrvits Foto: Kaupo Kikkas

Reedel toimub Estonia kontserdisaalis Tõnu Kõrvitsa teose «Hüljatud tuletornide ajalugu» esiesiettekanne.  

Reedel, 22. veebruaril toimub Estonia kontserdisaalis Tõnu Kõrvitsa teose «Hüljatud tuletornide ajalugu» esiesiettekanne. Laval on ERSO ja orkestri peakülalisdirigent Olari Elts ning lisaks Kõrvitsa muusikale tulevad ettekandele Johannes Brahmsi viiulikontsert ja I serenaad.

Viiulikontserdi solist on Antje Weithaas – Eltsi sõnul suurepärase tehnikaga fantastiline viiuldaja. Kell 18 eelneb kontserdile muusikalise osaga vestlusring, kus helilooja Tõnu Kõrvitsa ja dirigent Olari Eltsiga vestleb Klassikaraadio toimetaja Johanna Mängel. ERSO trompetirühma kontsertmeistri Indrek Vau esituses kõlab Kõrvitsa teos «In the Shadows».

Äsja USAst oma teose  «Hümnid Läänerannikult» ettekandelt saabunud Tõnu Kõrvits valmistub neil päevil Estonia kontserdisaalis koos ERSO ja Olari Eltsiga oma teose „Hüljatud tuletornide ajalugu“ esiettekandeks, aprilli algul on tal tulemas autorikontsert oma 50. sünnipäeva puhul ning seejärel lendab ta taas Ameerikasse, et osaleda oma «Lageda laulude» esiettekannetel New Yorgi Carnegie Hallis ja Mississipis. Möödunud aasta lõpus esilinastus samanimeline muusikadokumentaal, mille autoriks on Marianne Kõrver.  

Sel reedel kõlab Tõnu Kõrvitsa orkestriteose «Hüljatud tuletornide ajalugu» esiettekanne Estonia kontserdisaalis, esitajateks ERSO ja dirigent Olari Elts – mõlemaga seob Kõrvitsat kauaaegne koostöö. Tõnu Kõrvits ja Olari Elts on koolivennad, kel vanusevahet vaid paar aastat. Nende koostöö sai alguse 1990ndate esimesel poolel, kui Olari Elts tuli kontserdilavadele oma NYYD Ensemble’iga, pakkudes väljundit paljudele heliloojatele.

«Olari on suurepärane ja nõudlik muusik, temaga koostöö on alati sündmus,» on helilooja juba ette veendunud, et on oma uudisteose usaldanud kindlatesse kätesse. Tähelepanelikult ERSO ja Eltsi kolmapäevast proovi jälginud helilooja enda sõnul dirigendile eriti ettekirjutusi ei tee. «Soovin alati jätta interpreedile ruumi ja vabadust enda tõlgenduseks. Mulle meeldib, kui iga esitus on erinev. Ja mulle meeldib ka jälgida, kuidas dirigent oma tõlgendust kujundab ja välja voolib,» kommenteerib Kõrvits.

Nii «Hüljatud tuletornide ajaloo» kui mitmete teiste Kõrvitsa teoste saamislugu on seotud ühe müstiliste võimetega naise Dolorese kodust pärinevate põnevate leidudega. Dolorese käsitsi kirjutatud lauluraamatu meloodiaid on Kõrvits oma loomingus kasutanud palju kordi.

Seekordne teos sai inspiratsiooni Dolorese nootide vahelt leitud joonistusvihikust pealkirjaga «Hüljatud tuletornide ajaloo», milles oli seitse pliiatsijoonistust erinevatest tuletornidest. «Mõned neist asuvad Eestis, mõned mitte. Kõige viimasel lehel oli kujutatud asustamata Howlandi saarel asuvat lendur Amelia Earharti mälestuseks püstitatud pooleldi lagunenud väikest majakat. /…/ Pliiatsiga oli sinna juurde kirjutatud havaikeelne sõna Aloha. Aloha‘l on palju tähendusi: armastus, rahu, kaastunne, halastus ja seda kasutatakse ka lihtsa tervitusena.»

Olari Elts on hooajal 2018/19 pea iga kuu debüteerinud tema jaoks uue orkestri ees, juhatades juulis Londonis BBC sümfooniaorkestrit, septembris Budapesti festivaliorkestrit, oktoobris Pariisis Prantsuse Raadio orkestrit ja jaanuaris Riia Sinfoniettat.

Sinna vahele on jäänud taaskohtumised juba vanade tuttavate Birminghami linnaorkestri, Ulsteri orkestri, Porto Casa da Música sümfooniaorkestri, Tokyo Yomiuri-Nipponi sümfooniaorkestri ja mitmete teistega. Äsja võitis Eesti Muusikaauhindade galal aasta klassikaalbumi tiitli tema dirigeerimisel salvestatud Erkki-Sven Tüüri autoriplaat.