Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/22/11809070t1h6118.jpg)
Kõikse kuulsama kodumaise metal-bändi Metsatöllu seitsmes täiemahuline stuudioalbum tuli pärast viieaastast pausi. „Katk kutsariks“ on üllatusalbum. Esiteks ei osanud seda albumit tõepoolest oodata, kuid kõige olulisem on see, et bänd on leidnud uue hingamise, mida nii mõnedki fännid ehk ei söandanud enam loota.
Pisike puhkepaus ja verevahetus on Metsatöllu karvale hästi mõjunud, see läigib ja on taas vitaalselt turris. Leping suure leibeliga sai ümber, nüüd on nad taas ise oma saatuse sepad ja õnne valajad. Ideedest ja energiast pakatav „Katk kutsariks“ on Metsatöllu diskograafias parimaid ja kuigi pöördelise „Hiiekoja“ (2004) üllatusefekti ei ole enam võimalik korrata, on „Katk kutsariks“ suurepärane album, mis sisaldab ohtralt leidlikke heli- ja sõnumikihte. Eraldi kiitmist on väärt uute ja vanade saundide kombineerimist rõhutav nutikas produktsioon, mille eest on vastutavad bänd ise ja toonimeister Keijo Koppel. Helikeel on detailselt läbimõeldud ja värvikas. Bassid mürisevad, rifid tärisevad, rahvapillid hüüavad nii mis lust!