Alateadvuse arheoloogia tehnoloogilises kunstis

Hanno Soans
, kunstikriitik ja kuraator
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emeli Theander «Fantoomliha».
Emeli Theander «Fantoomliha». Foto: Paul Kuimet

Lõnkusin ühel talvisel laupäevahommikul läbi Tallinna vanalinna Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM) toimuvale seminarile, mis käsitles tehnoloogilise kunsti ja esemete maailma suhteid, kui möödusin Draakoni galeriist ja mulle vaatas klaasi tagant vastu Peemot, Karl-Kristjan Nageli isikunäituse võtmevisuaal.

Sel hetkel minus klikkis midagi, tekkis justkui lühiühendus. Ühte teistsugust kassi, kergelt justkui pleegitatut, rituaalselt sulgedega ehitut, jääkülma, olin eelmisel õhtul näinud näituse «Laetud objektid» avamisel ETDMis... Vaatas too seal oma vaatajaile ainiti otsa, klaasist pilk kollakasrohetav, kõhkluste värvi, nõiduse värvi – nagu kassile sobib. Värskelt taksidermisti terava pilgu all «elustunud» – ilus töö, aga veidi ka creepy, võigas, judinaid tekitav. Täpselt selline, mille puhul tekib kadedus, et oleks tahtnud ise midagi sellist teha. Autoriks mulle senitundmatu soome-rootsi kunstnik...

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles