:format(webp)/nginx/o/2019/03/03/11838361t1h1a53.jpg)
Luuletaja Triin Soometsa meelest võiks luule lugejat liigutada ja iseendaks saama tõugata, mitte ei peaks tema ootustele vastama.
Luuletaja Triin Soometsa meelest võiks luule lugejat liigutada ja iseendaks saama tõugata, mitte ei peaks tema ootustele vastama.
Miks sa ei kirjuta enam selliseid luuletusi: «Kui oma preilit nägi vannis teenijanna…» või «Neid õrnu sõrmi murda vastu põlvi…»?
Loodetavasti sellepärast, et on toimunud mingisugune areng, kas või taandareng. Valusad kohad on ehk mujale nihkunud.
Kas siis valu on see, millest luuletusi tehakse?