Riffarrica raju rififolk

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riffarrica
Riffarrica Foto: Maris Savik

See album juba pika intro peale kallist aega ei raiska. Riffarrica omanimeline debüüt algab korraliku röögatusega. Peagi selgub, et tegemist oli võrdlemisi rahuliku möirgega, millest alates album alles saab jõu ja väe sisse ning kui juba hoog sees, siis paneb ilma hinnaalandust tegemata lõpuni välja. Riffarrica esimese kauamängiva karune pigistus on oma vahetult intensiivsuselt midagi sellist, mida võis viimati tunda siis, kui regirokk-kollektiiv Oort sai valmis oma teise ning võimalik, et parima kauamängiva „Veere, veere päevakene“.

Nime Riffarrica leiab 8. sajandil Aethicus Isteri „Kosmograafiast“. Lennart Meri pakkus oma teoses „Hõbevalge“ selleks kohaks muistse Eesti põhjarannikut. Ka Riffarrica pole üleöö tekkinud, varem esineti lihtsalt nime Duo Malva ja Priks all ning selle all valmis ka tantsulis-mõtlik minialbum „Mässiv“ (2017).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles