Säästu-Puškini parimad palad

Koomiksi-esteetikas lahendatud „Tutanhamoni hauakamber“ Pihkva teatrilt elustas lisaks Vana-Egiptuse valitsejatele mitmed ­­20. sajandi vaaraod. Foto: Fotod: Puškini-nimeline Teatrifestival

Pole kahtlust, et Pihkvas veebruariti toimuv Puškini-nimeline teatrifestival, mille keskmes eeskätt vene klassika lavatõlgendused, pole siinmail mingi teada-tuntud kultuurisündmus. Mida erilist võiks pakkuda mingi Venemaa servaala kolkafestival? Kuid seesugune arrogants tasuks revideerimist. On tõesti veider, et eesti teater, kus tegutseb hulk venekeelseid truppe ja kus vene klassika on täiesti esindatud, on tänavu juba 26. korda toimunud festivali jaoks endiselt terra incognita. Kättesaadavate andmete põhjal on sellel üritusel osalenud vaid üks lavastus, Salong Teatri „Jevgeni Onegin“ 2004. aastal. Tänavu oli lubanud tulla vähemalt kaks eesti kriitikut, kes aga siiski jäid saabumata.

Miks olen hakanud selle ürituse misjonäriks? (2017. aasta festivalist kirjutasin pikemalt TMK sama aasta novembrinumbris.) Esiteks on tegu ühe vähese meile füüsiliselt niivõrd lähedal toimuva professionaalse teatrifoorumiga (näiteks Tartust mõõtes on Pihkvasse vähem maad kui Tallinna!). Teiseks tuleb arvesse mõistagi kunstiline programm, kust võib leida vene teatri parimaid palu. Kolmandana peab rõhutama ürituse kõrgetasemelist lisaprogrammi laboratooriumide, loengute, ekskursioonide ja näitustega.