Kaljo Põllu tööd poevad jaapanlaste hinge

«Ma olen liigutatud sellest vastuvõtust ja tähelepanust,» tunnistas Eesti Kunstimuuseumi juht Sirje Helme Saku Linna Kaasaegse Kunsti Muuseumis Eesti kunstniku Kaljo Põllu graafika näitust avades.

Jaapanis Nagano prefektuuris asuvas Saku linnas on 14. aprillini võimalik näha suurt näitust Kaljo Põllu loomingust. 74 tööst koosnev väljapanek avab erakordselt sugestiivselt meie esivanemate mütoloogilist muinasmaailma, legende, uskumusi ja loodustunnetust.

Saku linnapea Seiji Yanagida tunneb, et eestlased ja jaapanlased on väga sarnased. «Sellepärast on ka meie koostöö nii hästi sujunud,» leiab Saku linnapea. «Eestlased süvenevad, jaapanlastele meeldib ka leida aega, vaadata asjades sisse. Meil on sarnane elutunnetus ja mõtteviis.»

Näituse avamisel leidis linnapea näiteks ühelt Kaljo Põllu töölt sini-must-valge kombinatsiooni. «See töö on tehtud enne 1991. aastat, siis ei tohtinud Eestis lipuvärve kujutada. Kui ma vaatasin seda aastaarvu ja nägin neid värve, siis läks see mulle väga hinge, sest pildil on väljendatud lisaks kõigele muule ka eestlaste iseseisvusigatsust,» selgitas Saku linnapea, miks ta antud töö juures pikemalt peatus ning seda ka teistele näitusekülalistele näitas.

Saku linnapea Seiji Yanagida uurimas Kaljo Põllu töid. Foto: Heili Sibrits

Kusjuures Seiji Yanagida lips oli Kaljo Põllu näituse avamispäeval samuti Eesti lipuvärvides, seda lipsu kannab ta alati Eestiga seotud pidulikel sündmustel ning lips on Jaapani ettevõtte tehtud. «Otsisin pikalt Eesti lipuvärvidega lipsu,» tunnistab linnapea.  

Linnapea tähelepanu köitnud tööl on ka kuu ja päikese sümbol. Päikene on aga Jaapani loomislegendis kesksel kohal. «Kuu ja päikese kujutamine on väga iseloomulik Jaapani kunstile, kus olemas on nii vari kui ka valgus. Pimedus ja valgus on alati omavahel seotud. Kui on valgus, siis on ka pimedus, ja see on väga oluline. Kaljo Põllu töös on olemas mõlemad.»

Saku näituse avamist austas oma kohalolekuga ka Okuni pühamu peapreester ja Jaapani shintō assotsatsiooni president Fumihiro Uchida, kelle hinnangul Kaljo Põllu tööd näitavad Eesti ja Jaapani kultuuride sarnastust ja seost. Eelmise aasta novembrist kuni selle aasta veebruarini oli Kaljo Põllu loomingu näitust võimalik näha just Okuni pühamus.

«Kõige rohkem avaldasid muljet tööd, kus oli kujutatud päikest ja kuud. Sest nendes töödes näeb nii ilmselget seost Jaapani uskumuste ja kultuuriga, ja see võlus väga,» ütleb Fumihiro Uchida.

Kaljo Põllu töödes on Fumihiro Uchida sõnul selgelt näha looduse austamist ja lugupidamist ja see avaldas talle muljet. «Kaljo Põllu piltides, mis tunduvad esialgu sünged, on alati mingisugune helendus. Tööd on nagu mustvalged, aga lähemal vaatamisel mõistad, et seal on sügavus ja värv, sinna on peidetud lootus ja heledus,» leiab Fumihiro Uchida.

Kui Seiji Yanagida või Fumihiro Uchida räägivad näitusest ja Kaljo Põllu töödest, siis ei ole see poliitiku viisakus või formaalsus, vaid nadon tõesti võtnud aega süveneda ja töödega tutvuda. Kuigi samas tuleb tunnistada, et raske on hinnata, kus lõpeb jaapanlaste viisakus ning algab siirus, kui nad peaaegu nagu ühest suust kinnitavad, et Kaljo Põllu tööd on neile sügavat muljet avaldanud. Näituse avamisüritusel igatahtes veedeti töid uurides näitusesaalis pikalt aega.

Kaljo Põllu (1934–2010) on üks silmapaistvamaid Eesti kunstnikke ning soome-ugri ja Põhjala rahvaste maailmapildi ja muinasmüütide mõtestajaid visuaalses keeles. Tema tegevus kunstimõtte teoreetiliste uuenduste sissetooja ja kunstiõppejõuna ning eesti ja soome-ugri rahvapärandit uurivate teadusekspeditsioonide juhina on Eesti kunstielu tugevalt mõjutanud. Tugeva isikupärase käekirjaga ja metsotinto tehnika sugereerivat mõjusust kasutades on kunstnik loonud mahukad graafikasarjad «Kodalased», «Kalivägi», «Taevas ja maa», «Eesti maastikud» ja «Kirgastumine». Jaapanis toimuva näituse tuumiku moodustab valik nende sarjade töödest.

Jõulise aktsendi annavad ka 1980. aastate teisel poolel, Eesti taasiseseisvumise eelsel ajal loodud vanasõnade ainelised tööd. Oma teostes jutustab Põllu kunsti keeles lugusid esivanemate maailmapildist, legendidest, jumalate ja inimeste suhetest, maailma loomisest, müütilistest tootemloomadest ning looduse vägevusest. Eesti mütoloogia ja loodustunnetusega – kõige sellega, mis on olnud Kaljo Põllu loomingu inspiratsiooni aluseks –, leiab sarnasusi ka Jaapani muistsetes uskumustes.

14. aprillini avatud näitus on valminud koostöös Eesti Kunstimuuseumi ja Jaapani partnerite Okuni pühamu, Saku linna ning Saku Linna Kaasaegse Kunsti Muuseumiga. Näitusega, kaasneb rikkalikult illustreeritud kataloog jaapani ja inglise keeles. Näituse kuraatorid on Kersti Koll (Eesti Kunstimuuseum) ja Taimi Paves (Ars Orientalis), kujundaja Villu Plink.

Näituse avamisel musitseerisid Kristi Mühling ja Aare Tammesalu.

Nagano prefektuuris asuva Saku linna sõpruskoostöö Eestiga ja Eesti Sakuga on kestnud juba üle kümne aasta. Linnas on äärmiselt aktiivne Jaapani-Eesti sõprusühing ja huvi Eesti kultuuri vastu on suur. Seoses 2020. aastal Tōkyōs toimuvate olümpiamängudega on Saku linn ka Eesti Kergejõustiku Liidu ametlik partner eellaagri korraldamisel.

Eesti Kunstimuuseumil on pikk ajalugu Eesti kunstipublikule Jaapani traditsioonilise kunstikultuuri eri vormide tutvustamisel. Alates 2000. aastast on Eesti Kunstimuuseumi filiaalis Adamson-Ericu muuseumis Tallinna keskaegses vanalinnas toimunud seitse väga kõrgetasemelist Jaapani kunsti näitust, millega on alati kaasnenud ka põhjalik Jaapani kultuuriprogramm.