Mikkeli muuseumis saab näha maailmakuulsa Gruusia kunstniku töid

Pirosmani näituse pressikonverents. Tallinn, Mikkel muuseum. 22.03.2019. Fotod: Remo Tõnismäe/ Postimees

FOTO: Remo Tõnismäe /

Alates 23. märtsist saab Mikkeli muuseumis näha kuulsa Gruusia kunstniku Pirosmani (Niko Pirosmanašvili) maalide näitust «Pirosmani. Üksildase geeniuse maailm». Pirosmani erandlikku ja lummavat loomingut tuntakse kogu maailmas. Ta on üks neid kunstnikke, keda on käsitletud nii 20. sajandi avangardi olulise mõjutaja, naivistliku kunsti esindaja kui ka gruusia kunstile alusepanija ja rahvusliku identiteedi sümbolina.

Näitus hõlmab kõiki olulisi teemavaldkondi Pirosmani loomingus: linnaelu ja tseremoniaalsed pidustused, eepiline maaelu, natüürmordid, loomade hingestatud kujutised, kaasaegsete ja ajalooliste isikute portreed. Pirosmani maalid eristuvad oma stiili ja maalitehnika poolest, samuti köidab nende siirus ning välise lihtsuse taga peituv sügavus ja tähendusrikkus, mis ühest küljest muutis teosed arusaadavaks lihtrahvast tellijale, teisalt aga mõjus ilmutusena 20. sajandi alguse uuenduslikus kunstis.

«Siin on 11 tööd Mirzani kunstniku kodumuuseumist.» ütles näituse kuraator Aleksandra Murre. «Lisaks tulid siia ka maalid Düsseldorfis olevalt näituselt «Ekstsentrilised modernismid», kus olid koos metropolide äärealade modernistlike kunstnike tööd. Horvaatia, Sloveenia, Gruusia, Hispaania, Portugal… Sellised, kes justkui mainstream kunstiajalukku pole sattunud. Sealt on ka siin näitusel viis tööd.»

Pirosmani näituse pressikonverents. Tallinn, Mikkel muuseum. 22.03.2019. Fotod: Remo Tõnismäe/ Postimees

FOTO: Remo Tõnismäe /

Väljaspool kunstimaailma kujunenud ja töötanud meister sattus n-ö kõrge kunsti vaatevälja alates 1912. aastast, kui tema pilte «avastasid» noored Vene kunstnikud Mihhail Le Dentu ja Kirill Zdanevitš. Pirosmani maalid jõudsid vene avangardi näitustele ning kunstiarvustustesse Moskvas ja Pariisis, samas hakkas kujunema legend temast kui vaesest vagabundist ja kannatavast geeniusest. Tänapäeva käsitluste järgi on Pirosmani looming osa 20. sajandi alguse avangardist. Kunstniku eluajal ammutasid tema kunstist jõudu ja julgust noored Marc Chagall, Mihhail Larionov, Natalja Gontšarova ja Kazimir Malevitš. Hiljem on Pirosmaniga loomingulisse dialoogi astunud Pablo Picasso, tänapäeval aga Kiki Smith, Andro Wekua, Tadao Ando jt.

Esimese maailmasõja ja revolutsiooni tagajärjel tellimustöödeta jäänud kunstnik elas äärmises viletsuses. 1918. aastal leiti tema surnukeha maja keldrist, mis oli tema viimaseks ulualuseks. Pärast Pirosmani surma kasvas iseseisvunud Gruusia Vabariigis huvi tema loomingu vastu plahvatuslikult ja temast kujunes rahvusliku kunsti alusepanija ning gruusia kultuuri sümbol. Valdav osa tema loomingust asub Gruusias, välismaal leidub kunstniku töid peamiselt erakogudes. Rahvusvaheline huvi Pirosmani loomingu vastu on suur, kuna Gruusia keerulise geopoliitilise olukorra tõttu polnud tema teoseid pikka aega võimalik lähetada välisnäitustele.

Eesti Kunstimuuseumi 100. aastapäeva puhul õnnestus saavutada kokkulepe Gruusia Rahvusliku Muinsuskaitseametiga Niko Pirosmani maalide toomiseks Eestisse. Enamik neist maalidest kuulub Mirzaani muuseumi püsiväljapanekusse, mida ei ole varem väljaspool muuseumit eksponeeritud. Näituse Kadrioru kunstimuuseumis juhatab sisse Pirosmani graafiline portree, mille on loonud Pablo Picasso Pariisis 1972. aastal.

Näituse korraldajad on Eesti Kunstimuuseum, Gruusia Rahvuslik Muinsuskaitseamet, Gruusia Rahvuslik Muuseum ja Gruusia Suursaatkond Eestis.

Kuraator: Aleksandra Murre

Kujundaja: Peeter Laurits

Tagasi üles