Vanemad on hukas

  • Linateoses saavad näo ja hääle inimesed, kelle olemasolu tavaliselt eiratakse.
  • Lokkav vaesus, hooletuses lapsed ja inimkaubandus on «Kapernaumi» argipäev.
  • Lavastaja sõnul räägib film hinnast, mida lapsed sõdade eest maksma peavad.

Zain Al Rafeea (esiplaanil) teeb filmis «Kapernaum» muljet avaldavalt võimsa rolli.

FOTO: Kaader filmist

Filmi «Kapernaum» käima lükkav motiiv köidab oma provokatiivsuses otsekohe tähelepanu. 12-aastane Zain kaebab kohtusse omaenda vanemad, pannes neile süüks, et perekonna kitsikust arvestades on üldse võetud nõuks sugu jätkata. Kohtudraama asemel toob lavastaja Nadine Labaki vaataja ette aga südantlõhestava loo sellest, kuidas poiss sedavõrd äärmusliku sammuni jõuab.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Labeki veetis osaliselt amatööridest koosneva näitlejate ansambliga Beiruti slummides pool aastat ning sadadest tundidest suuresti improviseeritud ja juhuslikult sündinud materjalist jõudis lõpuks montaažilauale 12-tunnine lõige. Raskustega trimmiti see kahele tunnile, ent vahetu tunnetus ja sündmuste kulgemise loomulikkus sellest ei kaota. «Kapernaum» mõjub dokumentalistliku rännakuna läbi peategelaste elu, mitte dramaturgia reeglite alusel üles ehitatud väljamõeldisena. Viimast reedavad õigupoolest vaid filmi algus ja lõpp.

Tagasi üles