Statistika: kes käib Eestis teatris?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kultuuritoimetus
Copy
Estonia
Estonia Foto: SCANPIX

Selgub, et Eestis on aktiivsemad teatrikülastajad naised, kõrgema haridustaseme ja eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Vähemalt 15-aastastest teatrikülastajatest iga teine käib aasta jooksul teatris üks-kaks korda. Nii on kirjas Statistikaameti rahvusvahelise teatripäeva puhul avaldatud blogipostituses.

Kultuuris osalemise uuringu andmetel oli viimase 12 kuu jooksul käinud teatris pea 454 tuhat vähemalt 15-aastast Eesti elanikku, mis on 41 protsenti samaealisest rahvastikust. Umbes pooled külastanutest käisid aasta jooksul teatris 1-2 korda, veidi üle veerandi 3-4 korda ning sagedamini külastas teatrit umbes viiendik külastajatest.

Teatrite külastamissagedus 2017
Teatrite külastamissagedus 2017 Foto: Statistikaamet

Sugu ja vanus

Naistest olid aasta jooksul teatris käinud ligi pooled (47,5 protsenti), meestest vaid kolmandik. Naised on aktiivsemad teatrikülastajad kogu oma elu, olenemata vanusest. Nendest ligi 35 protsendi puhul on tegemist tõsisemate teatrihuvilistega, kes vähemalt neli korda aastas käisid teatris. Meestel oli sama näitaja 26 protsenti. Ühe teatrikülastusega aastas piirdus ligi kolmandik meeskülastajatest ja ca 20 protsenti naistest.

Teatrikülastajate osatähtsus soo ja vanuse järgi 2017
Teatrikülastajate osatähtsus soo ja vanuse järgi 2017 Foto: Statistikaamet

Kui vaadata kogurahvastikku (st mehi ja naisi koos) selgub, et suurim teatriskäijate osakaal on 15-19-aastaste seas. 20-29-aastaste seas see küll langeb, kuid tõuseb taas 30-59-aastaste seas. Vanemates vanuserühmades hakkab nimetatud näitaja järk-järgult langema. Teatris käimise aktiivsusega paistavad silma 45-64-aastased, kellest pea 40 protsenti käib teatris vähemalt neli korda aastas.

Kuidas jaguneb teatrikülastatavus vastavalt haridutasemele ja emakeelele, vaadake täpsemalt Statistikameti blogipostitusest.

Tagasi üles