Miks «Kalevipoeg»?

Vanemuise teatri lavastus «Kalevipoeg» on Eesti Teatriliidu aastapreemiate sõnalavastuse žürii hinnangul 2018. aasta parim.

«Minu võit oli juba siis, kui nominendid välja kuulutati,» lausus Eesti Teatriliidu aastapreemiate sõnalavastuse žürii hinnangul 2018. aasta parima lavastuse teinud Karl Laumets. Aga miks valis noor, 1990. aastal sündinud mees debüütlavastuseks Fr. R. Kreutzwaldi kangelaseepose, vastas Laumets nii: «Mu kallile sõbrale Mehis Pihlale ja mulle meeldivad suured ja julged ideed. Tegelikult ütles Mehis, et kui Vanemuine ei too Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul välja «Kalevipoega», siis on midagi väga valesti.»

Elu seadis aga nii, et 2016. aastal lavakunstikooli lõpetanud ja samal aastal Vanemuisesse tööle asunud Laumets pidi eepose üksinda ette võtma. Ta oli ja on veendunud, et «Kalevipoja» rikkuse ja poeesia rahvale lähemale toomine on oluline, sest «Kalevipoega» sunnitakse liiga noorena lugema ning seetõttu ei märgata «Kalevipoja» keelepoeesiat ega sisu, mis jääb sõnade vahele. «Võõras keelekasutus ja kordused võivad väsitada,» lausus Laumets.

Eeposega tööd tehes üllatus Laumets, kui palju motiive ja lauseid on meie igapäevaelus «Kalevipojast» pärit, aga me ei teadvusta seda. «Kõige rohkem üllatas eepose rikkus ja värvilisus, selle maailma mängulisus, fantaasia ja äratundmine, et mitte ükski teine rahvus ei loe «Kalevipoega» nii nagu meie, eestlased. Ükski teine rahvus ei saa aru, miks meie lemmiktegelane on siil, ainult meie saame sellest aru ja see on tore äratundmine ja liigutav.»

Vanemuise lavastuse Kalevipoega mängib lavastaja ise ning Laumetsa hinnangul on meie rahvuseepose kangelane mees, kes teeb oma parema tahtmise ja äranägemise järgi neid tegusid, mida ta teeb. «Ta on inimlik ja eksib, aga on aus ja truu.»