Eesti keeles ilmus raamat «Stalinismi totaalne kunstiteos»

Boris Groysi «Stalinismi totaalne kunstiteos».

FOTO: Raamatukujundus

«Stalinismi totaalne kunstiteos» on kunstiteadlase Boris Groysi kõige kuulsam, ent ka enim poleemikat tekitanud teos. Esmailmumise järel tembeldati see nii Idas kui ka Läänes liiga vastuoluliseks, et olla tõsiseltvõetav.

Ent nagu murranguliste tekstidega ikka, hakkas teose tõeline väärtus ilmnema hiljem, siis kui nõukogude projektist oli saanud ajalugu. Raamatu keskne mõte on, et stalinism oli modernistliku avangardi-idee edasiarendus ning Nõukogude riik kõikehõlmav kunstiprojekt.

 Boris Groys (snd 1947) on Venemaalt pärit kunstikriitik, meediateoreetik ja filosoof ning nõukogude kunsti ja kirjanduse ekspert, kes on tegelenud nii vene avangardi kui stalinistliku perioodi kultuuriga. Groys emigreerus 1981. aastal Nõukogude Liidust Saksamaale ning käesolev raamat ilmus 1988. aastal paguluses pealkirja all «Gesamtkunswerk Stalin» esmalt saksakeelsena.

 «Revolutsiooniaegne vene avangardkunst oli radikaalne eksperiment. Läänes on seda hinnatud eelkõige esteetiliselt distantsilt, liikumise metafüüsilisi tõukejõude alati teadvustamata. Samuti on avangardi suubumises sotsrealismi nähtud väljastpoolt pealesurutud katkestust. Boris Groys vaatab asja kõrgemalt ja arutleb lennukamalt. Ta näitab ühelt poolt avangardi ja totalitarismi järjepidevust ning teisalt mõlema seost gnostiliste ideedega lunastusest, surma võitmisest ning uuest maast ja taevast. Kunst pole kõigest kunst, vaid midagi ambitsioonikamat ja jubedamat,» kommenteeris teost kirjandusteadlane Märt Väljataga.

Raamatu tõlkis vene keelest Kajar Pruul, toimetas Aare Pilv. Teose eestindust vääristavad konteksti loovad saatesõnad kunstiteadlastelt Virve Sarapikult ja Liisa Kaljulalt. «Stalinismi totaalne kunstiteos» ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas «Bibliotheca Controversiarum».

Tagasi üles