900 meetrit puhta naudinguni

Kristi Pärn-Valdoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alex Honnold dokumentaalfilmis «Eirates gravitatsiooni».
Alex Honnold dokumentaalfilmis «Eirates gravitatsiooni». Foto: National Geographic

Alex Honnold on mees, kes ronis 2016. aasta novembrihommikul vaid oma käsi ja jalgu usaldades ehk ilma igasuguse julgestusvarustuseta Californias Yosemite’i rahvuspargis asuva 900-meetrise El Capitani kalju otsa. Tavainimese jaoks kõrge mägi, Alexi jaoks «retsilt suur sein». «See on minu elu aus peegeldus, mis näitab mu parimaid ja halvimaid hetki,» kommenteerib mägironimise superstaar ise National Geographicu filmi «Eirates gravitatsiooni».

Alex Honnold on mees, kes ronis 2016. aasta novembrihommikul vaid oma käsi ja jalgu usaldades ehk ilma igasuguse julgestusvarustuseta Californias Yosemite’i rahvuspargis asuva 900-meetrise El Capitani kalju otsa. Tavainimese jaoks kõrge mägi, Alexi jaoks «retsilt suur sein». «See on minu elu aus peegeldus, mis näitab mu parimaid ja halvimaid hetki,» kommenteerib mägironimise superstaar ise National Geographicu filmi «Eirates gravitatsiooni».

Ronimine on Alexile meeliülendav, vabastav ja ettekujutus täiuslikkusest. Ronimise ja sellele eelnenud ettevalmistuse jäädvustasid filmilindile Alexi head sõbrad, dokumentalistid Elizabeth Chai Vasarhelyi ja Jimmy Chini, kes said filmi eest nii BAFTA kui ka Oscari. Filmi alguses me veel muidugi ei tea, kas Alex mäest üles saab, küll aga seda, et KUI ettevõtmine õnnestub, on see kõige kõrgem kaljusein, millest tema või keegi üldse ilma igasuguse turvavarustuseta üles on saanud.

«Eirates gravitatsiooni» on inspireeriv ja intiimne portree sportlasest, kes muudab meie arusaamu inimeste füüsilisest ja vaimsest potentsiaalist. Lisaks ronimisele ja majesteetlikele loodusvaadetele jälgib dokumentaalfilm ka Alexi suhteid tema lähedaste, eriti aga kallima Sanni McCandlessiga. Kas Alexi ellu üldse mahub midagi peale mägede? Kohtusime Alexiga Londonis, päev pärast seda, kui «Eirates gravitatsiooni» oli võitnud parima dokfilmi BAFTA.

Olete öelnud, et ilma julgestuseta El Capitani otsa ronimine oli üks teie eluunistus. Kas selle täitumine elus midagi muutis?

Ronimise päev oli minu jaoks täiesti tavaline. Ärkasin vara üles, ronisin ära ja läksin pärast oma treilerisse tagasi. Muutus on toimunud hoopis nüüd, mil film väljas ja kõik sellest räägivad. (Naerab.) Ja muutused on toimunud tänu ajale, sest inimesed ikka aastatega muutuvad, aga mitte ronimise pärast. Ei olnud nii, et tulin mäe otsast alla ja olin uus mees. Mind muutis ikka aeg.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles