Juurikas: ERRi võib juhtida robot

Teeme rahval tuju paremaks

FOTO: Allan Hmelnitski

Milline on televisiooni tulevik? Kuidas mõjutab tehnoloogia Eesti Rahvusringhäälingu juhtimise kvaliteeti? Neile ja paljudele teistele otsib vastust teleoperaator Üllar Üldplaan.

Härra Üldplaan, teie olete üle 40 aasta televisioonis töötanud ja näinud igasuguseid ülemusi. Kaasaegne meedia on muutuste keerises. Teelahkmel seisab ka televisioon. Mida toob tulevik?

Ma arvan, et suurem osa teletöötajaid läheb järgmise 5-10 aasta jooksul üle ravikanepile ehk siis tõmbab ennast pilve. Alkoholitarvitamine töö ajal telemaastikul on pidevalt vähenenud. Juba täna tehakse pilves valmis märkimisväärne osa Skandinaavia, Lääne-Euroopa ja USA telesaadetest. Mis muidugi avaldab mõju saadete sisule.

Millal hakkavad ERRis töötama robotid?

Ülemaailmne trend on selline, et telesaateid teevad tulevikus robotid ja telesaateid vaatavad samuti robotid. Mida rohkem roboteid õnnestub televiisorit vaatama panna, seda rohkem jääb inimestel aega telefonis istumiseks. Küsimus on ainult selles, millal õnnestub robotid telejaamu juhtima panna. Praegu, tundub mulle, pole aeg selleks veel küps.

Miks?

Kui praegu ERRi juhi kabinetis käia, siis seal on samamoodi relsid maas ja pistikud seinas, seega on loodud kõik vajalikud tingimused roboti rakendamiseks – aga ometi istub laua taga inimene. Miks see nii on?

Põhjus on tegelikult lihtne. ERRi juht lihtsalt ei usu, et robot võiks juhtimisega hakkama saada. Loomulikult on IT-osakonnas olemas spetsialistid, kes suudavad roboti juhi ülesandeid täitma panna. Aga siis tekib kohe küsimus, mida teeb robot-juht ootamatus olukorras. Oletame näiteks, et koosoleku ajal läheb elekter ära. Robot jääks sellises situatsioonis tummaks, aga inimene juhib koosolekut võiduka lõpuni.

Juhtkonna koosolek.

FOTO: Mihkel Maripuu

Milline peab olema juhtimisfunktsiooniga robot?

Oleneb, mida selle all mõeldakse. Kui tegemist on lihtsalt mingi rauast kastiga, mis ajab lolli juttu, siis loomulikult jääb tehisintellekt inimesele alla. Eelmise generatsiooni robot päris rumal olla ei saanud, lambid põlesid ülekoormuse korral läbi. Aga Norras on juba kasutusel uue põlvkonna robotid. Käisin Bergenis uue telemaja planeerimist vaatamas. Seal oli avar kabinet, kus istus koos tohutu hulk roboteid ja pidas koosolekut. Võimas vaatepilt!

Praegu on ERRi juhatuses ametis neli inimest. Tegelikult saaks nad kõik asendada robotitega – ühendad robotid helipulti ja siis helinivoo tugevuse järgi toimub juhtimine. Kõvasti saaks kokku hoida!

Jah, kõik neli juhatuse liiget võiks kohe lahti lasta ja televaataja ei märkaks midagi. Mina olen tehnoloogiliste uuenduste poolt. Paraku oleks selline tegu kirjeldamatult julm ja ebainimlik. Mida need õnnetud inimesed oma eluga peale hakkavad? Kuhu nad lähevad? Praktika on näidanud, et endised telejuhid kohanevad väga halvasti olukorraga, kus neil pole enam alluvaid, ametisõidukit ega sekretäri. Endisel juhil on väga suur risk langeda alkoholismi ja narkomaania küüsi. Uuringud näitavad, et 100% endisi juhtivtöötajaid kannatab ärevushäire, depressiooni ja kõnepidamatuse all.

Millised oskused on vajalikud, et olla efektiivne telejuht?

See on nüüd selline avalik saladus, aga ega see juhiamet väga raske ei ole. Ei pea olema väga krapsakas ja nutikas. Funktsioon pole ju väga keeruline. Piisab, kui sul on paks tagumikunahk, mis kannatab terve päeva koosolekutel istuda; lehma kannatus, et kuulata kõrgemate ülemuste juttu, ja kõva hääl, et alluvate peale karjuda. Kõik need omadused on robotitel olemas.

Operaator Üllar Üldplaan.

FOTO: Toomas Huik

Vanasti oli televisioon lahe koht, kus tehti lahedaid asju. Nüüd ta enam ei ole lahe.

On ikka. Nii kui kuulutame, on saba ukse taga.

Nojaa, aga nad tahavad ju kõik juhiks saada. Keegi ei taha üldplaanioperaatoriks hakata. Teie olete viimane inimene, kes siin majas üldplaanikaameraga töötada oskab. Kõik teised on robotid.

Tegelikult ei ole asi nii hull. Loomulikult telejuhiks kõik soovijad ei saa. Aga siis nad satuvad Eesti Laulu konkursile, isegi kui nad laulda ei oska.

Millal tuleb kauaoodatud seks robotiga?

Netflixis käib see juba ammu. Kindlasti seks tuleb meil ka, kui ilmuvad vastava väljaõppe saanud robotid. ERRi juhiga ei taha keegi seksida, selge see.

Euroopa sekkub Eesti siseasjadesse

Euroopa „Parlament“ andis ikestatud rahvastele teisipäeval formaalselt „loa“ lõpetada iga-aastane kellakeeramine. Bilderbergi grupi hääletorud kuulutasid seda kui suurt demokraatia võitu. Et nüüd justkui saab iga „riik“ õiguse ise otsustada, millal ja kuhu ta oma kella keerab. Tegelikult on siililegi selge, kellele siin puru silma aetakse. Tegu on tüüpilise süvariigi-poolse rahva lollitamisega! Brüsseli härradele on ju hästi teada, et kui nüüd ootamatult antakse Eesti riigile õigus ise otsustada, siis lähevad meie tallalakkujatest poliitikud täiesti hulluks ja hakkavad kellasid lausa iga päev ette ja taha keerama. Niisama lihtne siis ongi see süvariigi vandenõu, mida korraldavad illuminaadid, templirüütlid ja reptiilid, kelle tegevust koordineerib George Soros!
Tõesti, mis viga kella keerata, kui puha Rolexid ja Oomegad käe peal. Aga Eestis elab üle 300 000 vaese, kes peavad läbi ajama odavast plastmassist kokkumätsitud võltskelladega, mida ei tohi jumalapärast puutuda, et need ära ei laguneks!
Rohkem kui pooltel eesti inimestel ei pea kellad vastu seda meeletut keeramist mis nüüd „kellakeeramise“ infooperatsiooni mõjuagentide poolt rahvale peale surutakse! Valdav enamus Eesti kellasid hävitatakse, just nagu hävitati talud! Meie maa langeb sügavasse kaosesse ja korralagedusse, mis ongi maailmavalitsejate salaplaan. Nende vandenõu on muuta meie tubli töökas kodumaa samasuguseks hädiseks loodrimaaks nagu Lõuna-Euroopa, kus keegi kella ei tunne, kõik magavad poole lõunani, lehvitavad vikerkaarelippu ja tööd ei tee. No muidugi – kui ausa­telt eesti inimestelt röövida ajataju, kellatundmine ja korraarmastus, küll siis on hea siia võõrtööjõudu sisse tooma hakata Aafrikast ja Süüriast.
Kui süvariigil, meediatööstuskompleksil ja Reformierakonnal õnnestub praegune tasakaalukas kellakeeramine asendada hullumeelse kellakeeramisega, siis need praegused väikesed keeramised on morsipidu võrreldes võimsa keeramisega, mis tänavatel lahti läheb! Mõelge nüüd natuke järele, kuhu te ajate Eestit!

Viimane veerg

Vilsandi linnud ei saanud lennuluba
Vastuseks Saaremaa valla päringule andis keskkonnaamet teada, et 15. aprillist 31. juulini on lindude lendamine Vilsandi õhuruumis keelatud. Keelatud on lindude õhkutõusmine, lendamine üle laidude ja maandumine olemasolevatel põldudel. Lennukeelu põhjuseks on asjaolu, et lindude ülelennud võivad häirida Vilsandil pesitsevat haruldast helikopterit.
Samuti on Vilsandi omavalitsuse territooriumil keelatud lindude pesitsemine, haudumine ja kaagutamine enne ja pärast munemist.
Erandkorras võib linnule loa lendamiseks anda lennuamet. Lend peab olema kooskõlastatud keskkonnaministeeriumiga.
Sügisel tegi Vilsandi lindude käitumise asjus keskkonnaministrile pöördumise riigikogu liige Kalle Laanet. Laaneti sõnul on korduvalt esinenud kahetsusväärseid juhtumeid, kus kõrgel taevalaotuses vabana lendavad linnud on riigikogu liikmeid karistamatult linnusõnnikuga pommitanud.
Kihelkonna osavalla pealik Tõivet Nui märkis, et lindude poolt kevadperioodil tekitatav lärm on sageli nii vali, et kohalikud elanikud ei kuule häid ja kasulikke mõtteid, mis nende peas hüljeste jooksuajal liiguvad. Samas lükkas Nui resoluutselt ümber Hiiumaa ajakirjanduses levitatud väited, nagu paarituksid mõned saarlased hüljestega.

Tähistati teatripäeva
Kolmapäeval tähistati Eesti teatrites rahvusvahelist teatripäeva. Sel puhul tegid seintel rippuvad püssid 67 pauku, 155 korda sisenes lavale teener, kes ütles: „Härra, teile on kiri!“, lavastajad katkusid peast üle kolme miljoni juuksekarva, kulisside taga suudeldi üle 5000 korra, diivad korraldasid garderoobides vähemalt 1700 stseeni ning 12 korda kukkusid kulissid lavaauku. Ükski etendus ei jäänud peaosatäitja haigestumise tõttu ära, sündis 230 teatri­imet ning lavamaagia puudutust tundis umbes 70% elanikkonnast.

Ujumisvõistlused tulekul
Tänavused Eesti joodikute meistrivõistlused ujumises toimuvad 20. aprillil Pärnumaal Viinahaual lahtises basseinis. Võisteldakse järgmistel aladel: 100 vabalt, 100 selili, 100 kõhuli ja pool liitrit kompleksi.
Asjasthuvitatud veesportlastel palutakse registreerumiseks ja kvalifikatsiooniks ühendust võtta elukohajärgse kainestusmajaga.

Päeva anekdoot

Vanapoiss käis valimas.
„Võta nüüd naine kah,“ ässitavad sugulased.
„Pole, keda võtta, mul on 14 vastamata armastust,“ ohkab vanapoiss.

tõehetk

„Mõte kandideerida on ikka.“
Evelin Ilves

Tagasi üles