:format(webp)/nginx/o/2019/04/01/11914448t1ha467.jpg)
Neljapäeval, 4. aprillil kell 18.00 toimub näitusel «Sots art ja mood. Kontseptuaalsed rõivad Ida-Euroopast» Boris Groysi raamatu «Stalinismi totaalne kunstiteos» esitlus, millele järgneb New Yorgis elava sots art’i kunstniku Vitaly Komari loeng inglise keeles.
Tallinna Ülikooli Kirjastuselt eestikeelse esmatrükina ilmuv «Stalinismi totaalne kunstiteos» on Ida-Euroopa päritolu kunstiteoreetiku Boris Groysi (1947) kuulsaim teos. Raamat ilmus esimest korda 1988. aastal saksakeelsena pealkirjaga «Gesamtkunstwerk Stalin» ning tembeldati nii Idas kui ka Läänes «liiga vastuoluliseks», et olla «tõsiseltvõetav». Ent nagu murranguliste tekstidega ikka, ilmneb teose tõeline väärtus alles nüüd – 30 aastat pärast selle esmailmumist, mil nõukogude projektist on saamas ajalugu. Näitusel «Sots art ja mood» esitletav raamat on ühtlasi üks olulisemaid Moskva sots art’i käsitlusi tänaseni.
Vitaly Komar (1943), nagu ka tema loominguline partner Alexander Melamid, on Moskvas sündinud kontseptuaalne kunstnik, kes emigreerus 1978. aastal New Yorki. Komar on 1970. aastate sots-art-kunstiliikumise üks asutajaid. Tegemist oli nõukogude nonkonformistliku kunstivooluga, mis kombineeris kontseptuaalses raamistikus elemente sotsialistlikust realismist ja Lääne popkunstist. Komari looming kasutab nõukogude Venemaa ikonograafiat ning propagandasümboleid n-ö kehtestatud müüdi dekonstrueerimiseks. 2004. aastal kunstnike duo eraldus ning mõlemad kunstnikud töötavad nüüd iseseisvalt.
Kas nõukogude aeg saab olla inspiratsiooniks kunstile ja moekunstile? Kas pärast raudse eesriide langemist tekkinud Ida-Euroopal võib olla oma postsovetlik šikk? Näitusel «Sots art ja mood» tuuakse kokku kaks siinsest regioonist alguse saanud originaalset kunstiliikumist, mida on saatnud märkimisväärne rahvusvaheline tähelepanu: 1970.–1980. aastate sots art kujutavas kunstis ning 2010. aastate postsovetlik esteetika moekunstis. Neid liikumisi ühendab lähtumine kohalikust ajaloost, selle sümboolsest ja materiaalsest pärandist, olgu selleks punane viisnurk, lillelised kitlid või Berliini müür.
Näitusel esindatud kunstnikud: Katja Filippova, Marit Ilison, Julia Jefimtšuk, Komar ja Melamid, Leonhard Lapin, Sonja Lititševskaja, Nina Neretina, Gosha Ostretsov, Svetlana Petrova ja Eksperimentaalse Modelleerimise Laboratoorium, Donis Pouppis, Saima Priks, Raul Rajangu ja Andres Tolts.
Osalemine muuseumipiletiga
/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)