Aarne Valmis: mida unustas öelda Juhan Ulfsak?

Juhan Ulfsak Foto: Meelis Meilbaum

Kuuldes Juhan Ulfsaki poliitilist sõnavõttu teatriauhindade galal, olin algselt sellest lausa vaimustuses. Tundsin, et keegi püüab kaitsta väiksemaid teatreid, eriti siis, kui neile liiga tehakse. Aga kas see ikka oli siiras soov kaitsta väiksemaid? Või lihtsalt üks deklaratsioon näitamaks, kui paha võib olla tulevane kolmikliit?

Väikestele teatritele on rahaline toetus väga oluline. Kas me peame kartma, et tulevikus nn. kaabuga minister hakkab väiketeatreid kuivale jätma? Tegelikkuses on see juba mõnda aega toimunud protsess, kus finantseeritavate väiketeatrite arv üha väheneb. Riigipoolsest toetusest on tänaseks ilma jäänud Teater Varius (asutaja Heidi Sarapuu), Emajõe Suveteater (asutaja Andres Dvinjaninov), Miksteater (asutajad Kaido Rannik, Kristo Toots). Vahepeal taheti riigipoolne toetus ära võtta ka Teater R.A.A.A.M-lt (asutaja Märt Meos), aga õnneks selleni ei jõutud. Teater Kell 10 (asutaja Roman Baskin) tõmmati tegevustoetuse realt maha, aga õnneks pandi see ikkagi üheks aastaks veel tagasi. Sama juhtus ka Vana Baskini Teatriga, kes lõpuks ka 2019. aastal lõplikult toetusest ilma jäi. See nimekiri on tegelikult veel pikem.

Oluline on rõhutada, et seda kõike ei teinud see nn. kaabuga minister. Märkamatult on see protsess juba pikka aega toimunud. Miks seda tehtud on? Täpselt ei oska seda keegi põhjendada. Ainult seda, et on välja mõeldud kriteeriumid ja need teatrid enam ei vastanud nendele kriteeriumitele. Aga äkki ei ole need kriteeriumid päris õiged ning ei tule kuidagi kasuks Eesti teatrimaastiku mitmekesistamisele?

Juba ringleb Kultuuriministeeriumis mõte, et erateatreid toetada minimaalselt 50 tuhande euroga ja need, kellel on omatulu alla 150 tuhande euro ei klassifitseeru üldse tegevustoetuse saamisele. Kõigi selliste nõudmiste elluviimine vähendab veelgi tegevustoetuse saajate arvu.

Vana Baskini Teatrilt võeti tegevustoetus ära käesoleval aastal. Tegime suurt hädakisa, aga ei kuulnud kuskilt Juhani toetavat häält. Arusaadavalt on tal keeruline seista ühe väiketeatri eest, eriti raskeks teeb selle asjaolu, et EKRE juba astus Vana Baskini Teatri eest välja. Kus selle häbi ja ots, kui peaks nn. kaabudega kasvõi ühes asjas Juhan sama meelt olema! Nii peakski Juhan ütlema: «Teeme hädakisa valikuliselt ja eelkõige siis, kui see meid endid või meie sõpru puudutab!»

Olen jätkuvalt seda meelt ja loodan seda ka meie tulevaselt valitsuselt, et teatrite rahastamisotsused muutuksid õiglasemaks ja et otsuseid ei tehtaks isiklike sümpaatiate alusel.

Aga ühes asjas on Juhanil 100% õigus. Aastate pärast ei tohi meil oma riigi pärast häbi olla. Ja sellepärast ma kirjutasingi.