Adamson-Ericu muuseumis saab näha 20. sajandi alguse lavakujundusi

Peet Aren. Dekoratsioonikavand August Strindbergi näidendile „Tontide sonaat“. 1923.

FOTO: Eesti Kunstimuuseum

Eesti teatri professionaliseerumine 20. sajandi alguses seadis uued nõudmised lavastustervikule, sealhulgas lavastuste stilistikale ja visuaalsele esteetikale. 1913. aastal ilmunud «Teatri-raamatus» kritiseerisid nooreestlased Eesti dekoratsioonikunsti nõrka, Saksa ja Vene stsenograafia arengutest maha jäänud primitiivset iseloomu, mis ei aidanud kaasa keerukamate dramaturgiliste ideede väljendamisele.

«Näitus «Laval ja lõuendil» kõrvutab 20. sajandi esimese poole kunstnike Roman Nymani, Ado Vabbe, Henrik Olvi ja Adamson-Ericu vabaloomingut nende teatrilavadele loodud kujundustega. Fookuses on soov uurida, millisel kujul ilmnesid modernistlikud suundumused kummaski kunstivaldkonnas ning kuidas väljendus autorite looming neis rollides,» kommenteerib väljapanekut näituse kuraator Kerttu Männiste. «Lavakujunduste puhul on kunstniku loominguline vabadus piiratud näidendi, režii, teatri tehniliste võimaluste ja veel muudegi teguritega. Näitusel saab näha, kui julgelt rakendasid kunstnikud uusi futuristlikke ja ekspressionistlikke stiilivõtteid mitte ainult oma vabaloomingus, vaid ka teatrilaval.»

Stsenograafia professionaliseerumise pöördepunktiks Eestis loetakse Peterburis Stieglitzi koolis teatrikunstniku kutse omandanud Roman Nymani tööle asumist Estonia teatrisse. Teatri vajadus kõrgetasemeliste visuaal-ruumiliste lavamaailmade järele, kunstnike huvi ja uudishimu teatrikunstis kiiresti kehtestunud modernistlike, sh ekspressionistlike väljendusvahendite vastu ning soov avardada oma loomingulist ampluaad viisid mitmed Eesti maalikunstnikud teatrikunstiga katsetama. Enamasti piirdusid sellised otsingud paari lavastusega, kuid ekspressionistliku laadiga maalikunstniku Peet Areni loomingus moodustavad tema tehtud lavakujundused küll väikese, kuid olulise, väljendusjõulise ja värvika peatüki.

Näituse eksponaadid pärinevad Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kogudest ning erakollektsioonidest.

Kuraator: Kerttu Männiste

Kujundaja: Mae Kivilo

Haridusprogrammid: Liisi Selg

Tagasi üles