Muusikasõprade parim aeg on kätte jõudnud

Voogedastus võtab võimust. Foto: Jaap Arriens/Jaap Arriens/Sipa USA

Kolme suure plaadifirma verivärske uuringu andmetel kolib muusikatarbimine Eestis järjest digitaalsetesse voogedastuskanalitesse. Füüsiliste salvestiste ehk heliplaatide müük on jätkuvalt languses ja vähenes eelmisel aastal üle-eelmisega võrreldes koguni 40 protsendi võrra. Digitaalsete striiminguteenuste kaudu tarbitud muusika maht seevastu kasvas mullu ligi poole võrra.

Kuna lisaks füüsilistele helisalvestistele kahanes järsult ka digifonogrammide ost ja allalaadimine vähenes ligi neljandiku võrra, siis tugines digimuusika kasv puhtalt striiminguteenustele. Statistika põhineb kolme suurema muusikaettevõtte – Universal Music Groupi, Warner Music Groupi ja Sony Musicu – avaldatud Baltimaade müüginäitajatel ja rahvusvahelise fonograafiatööstuse föderatsiooni IFPI hinnangutel. Mainitud kolmiku turuosa Eestis on 60 protsenti. Enam-vähem samad trendid vaatavad vastu ka globaalsest statistikast. Milline tulevik ootab ees muusikatarbimise traditsioonilisemaid vorme ja kas seda üldse on?

Eestlased oskavad digimaailmas elada

«Muusika on üldiselt esimene sisuvaldkond, mis on digipöördega edukalt hakkama saanud ja alustab uut kasvu. Ma usun, et Eesti muusikas saabub varsti jälle kuldajastu, sest e-teenustega harjunud eestlased oskavad digitaalses maailmas elada ja selles uusi väärtusi luua,» on muusikatootjate katuseorganisatsiooni IFPI Soome asedirektor Tommi Kyyrä rahul. «Digitaalsete muusikateenuste areng paistab Eestis praegu heal järjel olevat. Muusika digimüük kasvas võrreldes möödunud aastaga 43,5 protsenti ja selle koguväärtus ületas kaks miljonit eurot. Suund on õige ja me usume, et sarnaselt teiste Põhjamaadega viivad voogedastusteenused ka Eestis kogu fonogrammivaldkonna tõusuteele.»