Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2019/04/04/11925421t1h079d.jpg)
Kolme suure plaadifirma verivärske uuringu andmetel kolib muusikatarbimine Eestis järjest digitaalsetesse voogedastuskanalitesse. Füüsiliste salvestiste ehk heliplaatide müük on jätkuvalt languses ja vähenes eelmisel aastal üle-eelmisega võrreldes koguni 40 protsendi võrra. Digitaalsete striiminguteenuste kaudu tarbitud muusika maht seevastu kasvas mullu ligi poole võrra.
Kuna lisaks füüsilistele helisalvestistele kahanes järsult ka digifonogrammide ost ja allalaadimine vähenes ligi neljandiku võrra, siis tugines digimuusika kasv puhtalt striiminguteenustele. Statistika põhineb kolme suurema muusikaettevõtte – Universal Music Groupi, Warner Music Groupi ja Sony Musicu – avaldatud Baltimaade müüginäitajatel ja rahvusvahelise fonograafiatööstuse föderatsiooni IFPI hinnangutel. Mainitud kolmiku turuosa Eestis on 60 protsenti. Enam-vähem samad trendid vaatavad vastu ka globaalsest statistikast. Milline tulevik ootab ees muusikatarbimise traditsioonilisemaid vorme ja kas seda üldse on?