Elmo Nüganen toob Linnateatris välja lavastuse Immanuel Kantist

Hetk «Kanti» proovist.

FOTO: Siim Vahur

Laupäeval, 13. aprillil jõuab Hobuveskis lavale Elmo Nüganeni uuslavastus «Kant». Näidendi autor on auhinnatud leedu näitekirjanik Marius Ivaškevičius. Näidendi lavastab Elmo Nüganen. Lavastuses mängivad Kalju Orro, Egon Nuter, Andrus Vaarik, Indrek Ojari, Argo Aadli, Andero Ermel, Alo Kõrve, Elisabet Reinsalu, Ursula Ratasepp, Külli Teetamm ja Epp Eespäev. Lavastuse kunstnik ja valguskunstnik on Kristjan Suits, muusikalised kujundajad Riina Roose ja Jaak Jürisson ning helikujundaja Arbo Maran. Näidendi tõlkis Tiiu Sandrak.

Marius Ivaškevičiuse näidend «Kant» viib meid aastasse 1784, mil tunnustatud filosoof Immanuel Kant elab range päevaplaani järgi, kus on paika pandud aeg töötegemiseks, õpilastega kohtumiseks, jalutuskäiguks jne. Eine möödub alati sõprade, Königsbergi tähtsamate meeste seltsis. Äkki tõuseb aga ühetaoliselt kulgevate päevade seast esile üks, mil miski näib justkui teisiti või valesti olevat. Meeste seltskonna rahulikku omavahelolekut kipuvad häirima mitmed kutsumata külalised, nende hulgas ka kummastava nimega noor šotlanna. Kõik see äratab «Puhta mõistuse kriitika» autoris tunde, et võib-olla on ta elus millestki väga olulisest mööda vaadanud.

Näidendi autor Marius Ivaškevičius (sündinud 1973) on leedu kirjanik, näitekirjanik ja režissöör. Lisaks kodumaale Leedule on tema romaane avaldatud Poolas, Saksamaal ja Venemaal ning Ivaškevičiuse näidendid on jõudnud lavale ka Venemaal, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Poolas, Soomes, Lätis, Eestis ja isegi Uus-Meremaal. Ivaškevičius on neli korda pälvinud Leedu parima näitekirjaniku preemia ning 2017. aastal pärjati teda Venemaal Kuldse Maski auhinnaga näidendi «Vene romaan» eest. 2018. aastal omistati Ivaškevičiusele Leedu olulisim kultuuripreemia, Rahvuslik Kultuuriauhind.

Idee «Kanti» kirjutamiseks andis Ivaškevičiusele hiljuti meie seast lahkunud legendaarne leedu lavastaja Eimuntas Nekrošius, kes palus tal lugeda Immanuel Kanti «Puhta mõistuse kriitikat» ja mõelda, kas seda oleks võimalik mingil viisil lavale tuua. Enda sõnul oli ettepanek Ivaškevičiusele ootamatu ja intrigeeriv.

Ivaškevičius tutvus põhjalikult «Puhta mõistuse kriitika» ja selle erinevate tõlgendustega, kuid teosest endast üsna ilmselgetel põhjustel siiski näidendit ei tulnud, see-eest inspireerisid näitekirjanikku lisaks Kanti filosoofiale ka tema isiksus ja elukäik. Ta hakkas uurima ajastut, mil filosoof elas, hankis selle kohta raamatuid ja gravüüre. Sündis näidendi esmaversioon kaheksale meesnäitlejale.

«Lugesin selle Nekrošiusele ette. Pärast vaikisime pikalt. Lõpuks ütles ta, et tead, see on väga huvitav, aga kaheksa vanameest ajavad laval üksteist hulluks,» jutustas Ivaškevičius Linnateatri «Kanti» lavastuse trupiga kohtudes. Nii lisandusid «Kanti» naistegelased.

Tagasi üles