Vivat Germania!

Saksamaa personifikatsioon Germania. Foto: Kaader Rammsteini Videost «Deutschland»

Rammstein on alati olnud kontseptuaalselt huvitavam kui muusikaliselt (ehkki mulle nad meeldivad), kuid fännid naudivad nende puhul üldiselt mõlemat aspekti.

Praeguseks on bändi viimasest albumist möödas aga kümme aastat, mis andis põhjust muretseda: sellistel puhkudel ei tea kunagi, kas vanadel pole äkki loominguline energia otsa saanud. Ehk on tekkinud soov midagi muud teha…? Aga ei.

Nüüd on neil aga uus album tulekul ning selle puhuks andsid nad välja uue singli «Deutschland», mille video ärritab, manipuleerib ja provotseerib. Tegemist on stiliseeritud (üle- ja) sissevaatega Saksamaa ajalukku ning muu hulgas ka selle koledamatesse seikadesse. Bändile omaselt ajab Rammstein asjad teravaks: ehkki muusika ise ei üllata, on just selle video mõnusalt intensiivne märgi- ja sümbolisupp.

Läbiva kujundina astub videos (õigem oleks vist öelda lühifilmis) üles Saksamaa personifikatsioon Germania, keda kehastab mustanahaline saksa näitlejanna Ruby Commey. Muusikavideo vaheldab läbisegi mitut ajaliini: selles on (ülimalt teatraliseeritud viisil) läbi mängitud ja esitatud seda, kuidas rooma sõdurid ründavad germaani hõime; ulmelist lasertulevikku, Stasi agente Ida-Saksamaal (me näeme videos ka hiiglaslikku Karl Marxi kuju), aga ka näiteks Baader Meinhofi pantvangikriisi Stockholmis. Me näeme, kuidas põleb Hindenburg ning toimuvad kaklused Weimari vabariigi ajal.

Siin saab näha keskaegseid kirikutegelasi katku ajal Germaniat õgimas (samal ajal kui pinna/laua all tõmblevad sadomasokostüümides varjud, kes ilmselt kehastavad kerjusmunkade allasurutud tunge), aga ka seda, kuidas kaunis Germania juhib sõdu, sädelev mõõk käes ja kroon peas. Bändi liikmed on samuti korraga iga konflikti kõik osalised, nii vägivalla teostajad kui ka selle ohvrid. Praeguse Saksa lipu värvides särav Germania on läbivalt korraga vallutaja ja kannataja, nii pantvang kui ka uhke sõdalane.

«Deutschlandi» sõnad räägivad bändi vastuolulisest suhtest oma kodumaaga: jutuks tulevad nii ühtsus kui ka eraldatus, armastus kui ka vihkamine. Usun, et Rammsteini liikmetel on tundlike inimestena praeguse üleilmse marurahvusluse laine pärast suhteliselt õudne ning see on kindlasti neid mõjutanud. Kuidas jääda sellistes oludes endaks? Kuidas sellega kunstiliselt suhestuda? Kuidas tunda oma riigi üle uhkust? «Deutschland» meenutab kohati head NO99 etendust: vastuolud ja semiootilised intensiivsused on viidud peaaegu maksimumi – ma saan seda videot vaadates väga hästi aru, miks Rammsteini solist Till Lindemann tegi Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasooga koostööd.

«Deutschlandist» leiab tagasivaatavalt viiteid ka Rammsteini varasematest muusikavideotest. Foto: Kaader Rammsteini Videost «Deutschland»

Pingeliseks läheb video muidugi siis, kui (ja sinna see teose temaatikat arvestades paratamatult läheb) astuvad üles natsid. Rammstein pole oma poliitilistest vaadetest kunagi saladust teinud – tegu on läbi ja lõhki vasakpoolse bändiga, kellel on alatasa tulnud oma jõudu ja maskuliinsust fetišeeriva stiili ning filigraanse esteetika tõttu natsismi süüdistusi ümber lükata. Nüüd aga kehastavad nad ise nii natse kui ka juute, keda hukatakse. Muidugi vihastab ja solvab selline asi väga paljusid inimesi.

Kuid ometi on siin asi mõnevõrra keerulisem: Rammstein on alati olnud osav provokaator ning tähelepanutõmbaja, kuid samas on neil ikka olnud ka tugev sentimentaalne joon. Nõnda ka siin.

On ju selge, et kui teha muusikavideo, mis käsitleb Saksamaa ajalugu, siis lihtsalt ei saa jätta natside inimsusvastaseid kuritegusid käsitlemata. Nende ära või mainimata jätmine oleks olnud veel palju hullem. Kõik «Deutschlandi» süžeed on pandud toimuma montaaži kaudu justkui korraga; aeg-ajalt justkui lekib mõni tegelane ühest ajast ka teise – näiteks võib korraks näha, kuidas (patriarhaalne) usumees kallistab natsisõduriga, kui nad mõlemad põletavad raamatuid.

Siin videos on palju asju, mis ärritavad neo- ja krüptonatse – kasvõi juba see, et Saksamaad kehastab ilus mustanahaline naine.

Ühtlasi leiab «Deutschlandist» tagasivaatavalt viiteid Rammsteini varasematest muusikavideotest – tähelepanelik vaataja tunneb siin ära tsitaadid peaaegu kõigist nende vanadest singlitest. Monteeritud on videot väga hoolikalt; sõnade ja pildi vahele tekib aeg-ajalt huvitavaid, segadusse ajavaid kontraste. Niimoodi, anakronismide keskel muutub video justkui müütiliseks.

Sellist asja oleks taas väga lihtne lugeda fašistlikus võtmes (ja Rammsteinil on paraku ka fänne, keda selline tõlgendusvõimalus erutab), ent paraku on asi selle kunstiteose puhul mõnevõrra keerulisem. Nii et kuigi kasutusel on ka mõni alt-right-esteetika kujund (näiteks antiikskulptuurid pluss laserid), on siin videos ka palju asju, mis ärritavad neo- ja krüptonatse – kasvõi juba see, et Saksamaad kehastab ilus mustanahaline naine.

Ka seda, et Germania toob video keskel ilmale väljasurnud Saksa tõugu koerad, võib lugeda hoopiski omamoodi müütilises võtmes – mulle meenub näiteks Ene-Liis Semperi 1998. aasta videoinstallatsioon «Tugevama õigusega», kus ta imetas koeri. Ma usun, et «Deutschlandi» puhul on tegemist traumade läbitöötamise ning millegi täiesti uue loomisega. Ent nagu iga head kunstiteost saab muidugi ka seda videot hoopis teisiti tõlgendada.