Vahel on nii, et jääd midagi lihtsalt vaatama. Ainiti jõllitama. Neeldud sellesse objekti ja see ei lase sinust lahti. Objekt lummab ja võtab üle. Nagu kurivaim või kõrgresolutsiooniga televisuaalne kujutis.
Nii läks minuga paar päeva tagasi, mil juhtusin televiisorist, täpsemalt Alo TVst, nägema videot Üllar Jörbergi kaverile Roy Orbisoni loost „California Blue“. Selles videos sõidab Üllar Jörberg mööda suvist ja päikeselist Emajõge ja laulab. Taustal möödub temast Emajõe kallas kõige sellega, mis jääb parasjagu staatilise, andywarholliku kaamera nägemisulatusse: näiteks nõukogude suve- või argimodernismi üks üliõisi, teravatipulised kämpingumajakesed. Samuti näeme kaatritega kimajaid piruette tegemas, valge vahujoon masinal järel. Kui miski on suvi, siis on seda just see. Jörbergil on seljas eresinine särk ja ees päikeseprillid. Ta on chill nagu Jörberg ikka.
/nginx/o/2014/01/07/2737386t1h5ea3.jpg)
/nginx/o/2019/04/12/11945554t1h4cda.jpg)