Ilmub raamat Johann Kölerist

Johann Köler, «Kunstniku sünnipaik», 1868. Õlimaal.

FOTO: Repro

«Eesti Kunstimuuseum 100» juubeliprogrammi raames on ilmumas Mai Levini raamat Johann Kölerits. 504 lehekülge mahuka teose on eelretsenseerinud Juta Keevallik.

Monograafia koondab endas Köleri biograafia ja loomingu ülevaadet, mille koostamisel on kaasatud arvukalt publitseerimata arhiivimaterjale ja teadaolevate teoste kataloogi. Lisades on avaldatud 1900. aastal Peterburi Kunstide Akadeemias toimunud Köleri postuumse mälestusnäituse kataloog, samal aastal Peterburis aset leidnud oksjonil enampakkumisel olnud Johann Köleri teoste nimekiri ja ülevaade Köleri esinemistest näitustel.

Mai Levini kirjutatud monograafia «Johann Köler»

FOTO: Raamat

Monograafia autor Mai Levin on raamatu tutvustamiseks kirjutanud järgmist:

«Eesti professionaalse kunsti rajajast ja rahvusliku liikumise tegelasest Johann Kölerist on kirjutatud monograafiaid, artikleid, katalooge, romaan, novell ja koguni luuletusi. Ent aastate möödudes ajaloolised ja kunstiajaloolised seisukohad muutuvad – kui mitte kardinaalselt, siis teatud määral kindlasti. Lisanduv teave ja ajaline distants aitavad kaasa objektiivsemale käsitlusele. Paradigmamuutused, mis puudutasid 20. sajandi algupoole kunsti, kajastusid eesti kunstiajaloolises uurimistöös juba 1970.–1980. aastatel ning selles osas on uusi aspekte leitud siiani. Mis puutub 19. sajandisse, siis seniseid vaatepunkte on enim revideeritud baltisaksa kunsti osas, rahvusliku kunsti rajajatest on Heini Paas oma raamatutes ajakohasemalt esitlenud skulptoreid, eelkõige August Weizenbergi. Niisiis oli teravalt päevakorral vajadus Johann Köleri uue monograafia järele, mis oleks kriitilise pilguga üle vaadanud ja kokku võtnud senised uurimistulemused, allikates laialipillatud teabe ning vaadelnud kunstniku elu ja tegevust tervikuna, asetades ta 19. sajandi teise poole Euroopa ja Venemaa kunsti konteksti.

Alates 1960. aastatest on toimunud olulised nihked 19. sajandi akadeemilise kunsti käsitlemises. Akadeemilist õpetust ja näitusekunsti on hakatud vaatlema arengus, muutumises, mitte ainult konfliktis, vaid ka vastastikuses seoses uute vooludega realismist peale. On hakatud mõistma akadeemilise kunsti positsiooni objektiivset tingitust 19. sajandil, hakatud nägema, et see väljendas omal kombel ajastu vaimu. Seetõttu on Köleri loomingutki võimalik vaadata eelarvamuste vabamalt.

Johann Köler. Itaalia maastik

FOTO: Enn Kunila kollektsioon

Monograafia koostamisel oli eelkõige tähtis anda koondpilt Johann Köleri teostest niisuguses mahus, millist praegusel hetkel tunneme, varustades teoste täpsustatud andmed ka kvaliteetsete teoste reproduktsioonidega. Lisaks Eestis asuvale Köleri pärandile on monograafias esmakordselt koondatud ja värviliste fotodega esitatud ka väljaspool Eestit, põhiliselt Venemaa muuseumides ja muudes asutustes paiknevaid teoseid. Nende hulgas on akadeemilisi kompositsioone, eskiise, portreesid, joonistusi, mosaiike jne. Kõrgtasemel tehnilisi võimalusi kasutades fotografeeriti ka kogu Eesti muuseumides olev materjal. Selliselt reprodutseerituna peaksid kunstniku teosed raamatus kõnelema iseenese eest – näitama kõrget kunstilist kvaliteeti.

Juba kunstiajaloo isa Giorgio Vasari ajal ei huvitanud publikut mitte ainult kunstnik kui looja, vaid ka kui inimene, isiksus. Kölerit iseloomustab kõigepealt tema osa rahvuslikus liikumises selle radikaalsema kodanlik-demokraatliku tiiva juhina Carl Robert Jakobsoni kõrval. Sellele on palju tähelepanu pühendanud ajaloolased ja kunstiajaloolased. Köleri eluloos leidub rohkesti detaile, mis kirjeldavad teda kui oma ajale avatud, laialdaste huvidega elutarka inimest. Tähelepanelik lugeja leiab need raamatust üles. Loodetavasti saab pilt Kölerist kui inimesest seeläbi rikkam.»

Johann Köler. Truu valvur

FOTO: Eesti Kunstimuuseum

Tagasi üles