Lauri Lagle: nüüdisaegset sõnateatrit tuleb arendada (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Järjepidevalt koos töötades saab omavahelise usalduse pealt võtta suuremaid kunstilisi riske ja seepärast on Lauri Lagle kindel, et uus teater peaks tegutesma trupiteatrina.
Järjepidevalt koos töötades saab omavahelise usalduse pealt võtta suuremaid kunstilisi riske ja seepärast on Lauri Lagle kindel, et uus teater peaks tegutesma trupiteatrina. Foto: LIIS TREIMANN/EESTI MEEDIA/SCANPIX

Eestlaste ettekujutus nüüdisaegsest otsingulisest sõnateatrist on paljuski seotud Von Krahli teatriga ja NO99ga. Üks neist on tegevuse tänaseks lõpetanud, teine teeb viimast lavastust.

«Nüüdisaegse otsingulise trupiteatri traditsioon on raugemas, sest pole enam intensiivselt ja samas järjepidevalt töötavaid truppe,» lausub Lauri Lagle. Katkemise teadvustamine ning võimalus trupiteatri tulevikku muuta panigi Lauri Lagle osalema kultuuriministeeriumi korraldatud konkursil, millega otsitakse NO99 majale ja rahale pärijaid. «Tundsin, et tahaksin kunstiliselt tegutseda mitte ainult üksiklavastuse tasandil, vaid laiemalt ja pikemas perspektiivis,» põhjendab Lagle.

Lauri Lagle sõnateatri kontseptsioon valiti teise vooru koos Kinoteatri, Tantsumaja (Sõltumatu Tantsu Ühendus) ning Ēlektroni teatri ideega. Kuna tema visioon näib sarnane oma tegevuse lõpetanud teatriga NO99, kus Lagle külalislavastajana ja näitlejana on teinud tähelepanuväärset tööd, otsustas Postimees asja lähemalt uurida.

Tagasi üles