Tõnu Kõrvitsa muusika kõlab maailmakuulsas Carnegie Hallis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tõnu Kõrvits New Yorgis Carnegie Halli ees oma kooritsükli «Lageda laulud» eel.
Tõnu Kõrvits New Yorgis Carnegie Halli ees oma kooritsükli «Lageda laulud» eel. Foto: Neeme Raud

Tegelikult võib täna õhtul toimuvat Tõnu Kõrvitsa «Lageda laulude» (ingliskeelse originaaltekstiga «Moorland Elegies») esmaettekannet USAs, New Yorgi ja maailma kõige esinduslikumas ja parima akustikaga klassikalise muusika saalis, Carnegie Hallis pidada helilooja Tallinnas, Estonia kontserdisaalis 9. aprillil toimunud juubelikontserdi teiseks osaks.

Kõrvitsa kooritsükkel kõlab Carnegie´s Lõuna-Mississippi ülikooli koori, Southern Chorale (ameerika arvustajate sõnul on see üks USA vaieldamatuid tippkoore) ja sümfoonia-orkestri esituses, Gregory Fulleri dirigeerimisel. Kontserdil esineb ka New Jersys asuva Rutgersi ülikooli Voorhees koor. Kogu muusikaõhtu kannab pealkirja «In her words…» (naispoeedi sõnul) ja on omamoodi kaudne kummardus ka Doris Karevale, kes inglise kirjaniku Emily Brontë originaalteksti «Moorland Elegies» eestindas, pealkirja all «Lageda laulud».

Ent jõuda oma poolesajandal juubelil oma loominguga maailma ühte kõige märgilisema tähendusega saali, on Kõrvitsa jaoks kahtlemata saavutus. Ehkki ta muusika on Carnegies kõlanud ka varem.

«Üks klaveri lugu ja Gregory Fulleri dirigeerimisel ka «Päikese laul» (Canticle of the Sun).  Kuid suur ülesastumine on ikkagi nüüd «Lageda lauludega», ütles New Yorgis olev Kõrvits Postimehele.

Tänane kontsert on ka helilooja ja dirigendi muusikalise sõpruse kinnitus.

«Tegelikult on Fuller üks mu parimaid sõpru muusikas. Tean teda seitse aastat. Olen käinud Mississippis, kus ta elab, mitu korda. Ükskord, teades, et olen suur bluesisõber, tegi ta mulle mitme päevase ringsõidu Mississippi deltas. Külastasin siis kõiki neid paiku, kus blues kunagi sündis.»

Pärast seda reisi sündiski Kõrvitsal endal lugu «Päikese laul» püha Franciscuse tekstile, mis Fulleri dirigeerimisel USAs ette kanti. Ja siis «Langeda laulud» Filharmoonia Kammerkoorile ja Tallinna Kammerorkesrile. Mississippi dirigendi arvates aga kõnetab see mitte ainult eestlasi, selles on midagi universaalset ja teos peab ka USAs kõlama. Ja kõlabki nüüd ning lisaks New Yorgile 30. aprillil ka Mississippi ülikooli koori ja orkestri kodulinnas Hattiesburgis.

«Selle kontserdiga jõuab mu muusika tegelikult sinna, kuhu ta tegelikult kuulub. Mississippi deltasse,» ütleb Kõrvits ise.

Ent uhke tunne on eestlase ja muusikahuvilisena New Yorgis sel teisipäeval: end maailmapealinnaks kutsuda tavatseva metropoli tippsaalides valida lausa kahe Eesti tipphelilooja kontserdi vahel. Hiljuti avatud kultuurikeskuses Shed kestab kuni juunini Arvo Pärdi-Gerhard Richeri-Steve Reichi programm. Ja Carnegies, linna ja maailma absoluutses tippsaalis Tõnu Kõrvitsa kooritsükkel.

Nii et tunnistagem veelkord: oleme oma klassikalise muusikaga vägagi maailma kaardil!

Tagasi üles