Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/23/11972371t1h571a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/22/11968103t1h90e9.jpg)
Eesti Festivaliorkestri Jaapani turnee eelne «läbimängukontsert» toimus esimese ülestõusmispüha õhtul, mis siinkirjutajat üksjagu mõjutas. Meeleolu oli pühadele kohaselt melanhoolne ja samme Estonia kontserdisaali poole seades ei osanud arvata, kuidas algav kontsert ja pühade ajal kuuldud lihtsad koraalihelid omavahel sobituvad.
Nädalavahetusse, sealhulgas kontserdiõhtusse, mahtus palju sügavaid tundeid, elujaatust ning millegi ajas kestva ja ülestõstva tajumist, nii et hetkiti oli tegemist, et oma emotsioone vaos hoida. Paavo Järvi dirigendikepi all täismajale läinud kontserdi kava oli loomulikult kokkuvõte Jaapanis kõlavast: ettekandele tuli põhjamaiselt karge Sibeliuse ning nii Tüüri kui ka vene klassikute Tšaikovski ja Prokofjevi looming.