Paremini enam ei saagi!
Festivaliorkestri kontserdi arvustus

Eesti Festivaliorkester andis Tallinnas avalöögi algavale Jaapani tuurile.

FOTO: Kaupo Kikkas

Eesti Festivaliorkestri Jaapani turnee eelne «läbimängukontsert» toimus esimese ülestõusmispüha õhtul, mis siinkirjutajat üksjagu mõjutas. Meeleolu oli pühadele kohaselt melanhoolne ja samme Estonia kontserdisaali poole seades ei osanud arvata, kuidas algav kontsert ja pühade ajal kuuldud lihtsad koraalihelid omavahel sobituvad.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Nädalavahetusse, sealhulgas kontserdiõhtusse, mahtus palju sügavaid tundeid, elujaatust ning millegi ajas kestva ja ülestõstva tajumist, nii et hetkiti oli tegemist, et oma emotsioone vaos hoida. Paavo Järvi dirigendikepi all täismajale läinud kontserdi kava oli loomulikult kokkuvõte Jaapanis kõlavast: ettekandele tuli põhjamaiselt karge Sibeliuse ning nii Tüüri kui ka vene klassikute Tšaikovski ja Prokofjevi looming.

Eripalgelised teosed lasid orkestril oma tugevusi kui briljandi eri tahke näidata, demonstreerides nende tundlikkust kahekõnes solistiga, samuti pakkudes elamuse eri ajastute sümfooniliste tähtteoste tõlgendamisel. Veidi kahju oli, et kodusel kontserdil ei kõlanud Pärdi muusikat, mida Aasiasse samuti külakostiks viiakse, aga aeg seadis omad piirid – kontsert oli kolmetunnine ja rohkemaks ei oleks kuulajana jaksu jätkunudki.

Tagasi üles