Veelgi enam: «Valgete vete sina» ei näi õppelavastusena, kus üliõpilased eksponeeriksid ühte või teist omandatud oskust. See on sada protsenti renatekeerdilik, samas «Valgete vete sinas» ei korda Renate Keerd iseend, ta leiutab ja loob taas kord uut, pisut teistsugust maailma, mida ta sel korral rikastab ka märkimisväärse sõnalise osaga.
Renate Keerdi ideede teostamiseks peavad etendajad painduma, seda nii otseselt kui ka kaudselt. Esiteks on Keerdi lavastused füüsiliselt nõudlikud, lausa kurnavad, aga kehalisest valmisolekust määravam on vaimne kaasamineku soov. Olen üsna kindel, et tulevastele diplomeeritud näitlejatele oli töö Eesti omapäraseima lavastaja käe all arendav.