Renate Keerd annab tiivad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Reklaamteksti kohaselt rääib «Valgete vete sina» veest, meest ja teest, pluss veel millestki.
Reklaamteksti kohaselt rääib «Valgete vete sina» veest, meest ja teest, pluss veel millestki. Foto: Gabriela Liivamägi

Renate Keerdi lavastused on efektsed nii sisult kui vormilt ja seda on ka tema viimane töö «Valgete vete sina». NO99 endises teatrisaalis mängitav lavastus on EMTA lavakunstikooli XXIX lennu üliõpilaste koolitöö, kuid lavastaja pole teinud allahindlust iseendale ega noortele.

Veelgi enam: «Valgete vete sina» ei näi õppelavastusena, kus üliõpilased eksponeeriksid ühte või teist omandatud oskust. See on sada protsenti renatekeerdilik, samas «Valgete vete sinas» ei korda Renate Keerd iseend, ta leiutab ja loob taas kord uut, pisut teistsugust maailma, mida ta sel korral rikastab ka märkimisväärse sõnalise osaga.

Renate Keerdi ideede teostamiseks peavad etendajad painduma, seda nii otseselt kui ka kaudselt. Esiteks on Keerdi lavastused füüsiliselt nõudlikud, lausa kurnavad, aga kehalisest valmisolekust määravam on vaimne kaasamineku soov. Olen üsna kindel, et tulevastele diplomeeritud näitlejatele oli töö Eesti omapäraseima lavastaja käe all arendav.

Märksõnad

Tagasi üles