Väärikas tagasivaade 1990. aasta noorukesele Jazzkaarele

Raivo Tafenau Festivalisansambel. Foto: Eve Saar

Jazzkaare viimane päev tõi Vaba Lava teatrikeskusesse Eesti jazzi austajad. Kontsert «Jazzkaar 1990 rewrite» oli mitmeti eriline: avanes võimalus põigata 30 aasta tagusesse 1990. aastasse, mil toimus Jazzkaare (toona festival «Jazzi ja bluesi päevad Tallinnas») esimene kontsert. Lisaks sellele kohtusid kontserdil mitme põlvkonna tunnustatud ja säravad muusikud ning kuulda sai nii uuemat loomingut kui ka muusikat 30 aasta taguselt festivalilt.

Saksofonist Raivo Tafenauga oli laval festivaliansambel, mille koosseisus musitseerisid Raun Juurikas (klaver ja klahvpillid), Taavo Remmel (kontrabass) ja Tanel Ruben (trummid). Solistidena astusid erinevates numbrites üles kitarrist Ain Agan, saksofonist Lauri Kadalipp, basskitarrist Raul Vaigla ning lauljad Liisi Koikson ja Marianne Leibur.

Vanema ja noorema generatsiooni sidumist võiks nimetada julgeks sammuks: on ju noorte ja vanemate lähenemine ja energiagi erinev. Teisalt aga rikastavad erinevad generatsioonid teineteist ning et sel kontserdil oli nooremategi puhul tegemist juba tunnustatud ja jazzisõpradele tuttavate nimedega, oli nende kaasamine mõistagi päris turvaline. Tõepoolest, noored muusikud olid väärikad ja väärilised partnerid juba kogenud legendidele.

Väga meeldejääv oli muuhulgas Lauri Kadalipu ja Raivo Tafenau duo: kaks täiesti võrdset saksofonistist lavapartnerit klappisid teineteisega tõepoolest hästi, moodustades suurepärase sümbioosi ning pakkudes publikule meeldejääva ja ereda elamuse. Kuid loomulikult ei saa tunnustamata jätta ka vanema generatsiooni suurepäraseid legende nii festivaliansamblist kui solistide seast. Nende oskus ka kümnete aastate möödudes väärika kirega suurepärast muusikat luua ja publikuni tuua annab taaskord kinnitust, et Eesti jazz on endiselt kõrgetasemeline.

Kas 1990. aasta uuesti loomine ehk teisisõnu rewrite on täna, 2019. aastal üldse vajalik? Jah, on ikka, sest n-ö juurte juurde naasmine aitab ju ka tänast päeva paremini mõista, olles loomulikult ka korraliku nostalgiaannuse doseerija. Ent sellest õhtust rääkides oli kontserdi pealkiri ehk mõnevõrra eksitavgi: publik sai kuulda valikut teistestki aastatest, kaasarvatud lähiaastatest, andes võimaluse nii võrrelda ja meenutada kui ka uut avastada. Selline mitmekülgne kavavalik tuli kindlasti kontserdile kasuks ning nostalgiast ei jäänud puudu ei publikul ega ka lavalolijatel. Lisaks muusikale aitasid meeleolukalt ajas tagasi pöörduda ka lugudevahelised vahetud ja toredad lood ja juhtumised, mida Raivo Tafenau publikuga jagas.

Kontsert «Jazzkaar 1990 rewrite» Raivo Tafenau festivalibändi ja solistide musitseerimisel oli igal juhul väärikas tagasipõige ja sügav kummardus nii kõigile Jazzkaartele, festivali kunstilisele juhile Anne Ermile kui ka festivali külastavale aktiivsele publikule. Ka publik on Jazzkaarele tänulik.