/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/03/12131354t1h1ca1.png)
XX sajandi saksakeelse luule üks tippe, 1966. aastal Nobeli kirjanduspreemia pälvinud Nelly Sachs mõtestab oma loomingus kodumaa kaotust ja oma rahva hävingut juudi müstikale toetuva sürreaalse kujundikeele abiga.
Ilmunud on valikkogu Nelly Sachsi luulest (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äsjailmunud valikkogu on eesti keelde tõlkinud ja eessõnaga varustanud Rein Raud. Selle raamatuga alustab kirjastus Salv oma luulesarja, milles hakkab tulevikus ilmuma nii tõlkeid kui algupärandeid.
«Nelly Sachs on üks neist luuletajatest, keda meil tulevikus kõige rohkem vaja hakkab minema.»
— Olof Lagercrantz
«Juudi rahvas on Euroopa kõige põlisem pagulasrahvas. Möödunud sajandil aga muutusid nad ootamatult kahekordseteks pagulasteks – pageda tuli ka sajandeid kestnud pagulusest. Seda kummalist topeltkodumaatust väljendab kirkalt Nelly Sachsi erakliku taustaga luule, millel on märgatavaid ühisjooni oma kaasaegse eesti pagulasluulega. Tänaseks moodustavad kümned miljonid kodumaalt põgenenud inimesed justkui omaette rahva. Kuidas võiks Sachsi müstiline pihtimus mõjuda nende silmade läbi?»
— Hasso Krull