Nädala plaat. Maria Faust tõmbab hinge

Eesti avangardjazzi messia Maria Fausti uusim plaat kannab nime “Farm Fresh” ja lisaks temale teevad sel kaasa veel New Yorgi noise-jazz- skeene mehed, bassist Tim Dahl ja trummar Weasel Walter, Hetk Jazzkaare kontserdilt. Foto: Raul Ollo

Viimasel ajal on mu muusikamaitsesse või -kuulamisharjumusse tekkinud väike nihe või katkestus, nagu ütleksid teoreetikud. Olen täheldanud, et suurem osa mu kuulatavast muusikast saabub Spotifyst kellegi isiku (Eule Chris) kontolt, kes võtab vaevaks koguda kokku kõik plaadid, mida parasjagu ilmunud muusikaajakirjas Wire on arvustatud.

Pakun, et julge kolmandik sellest või isegi rohkem on selline improvisatsiooniline segapuder: müra, jazz, avangard, dark, impro, igasugused free-eestäiendiga asjad. Ega need asjad mõisteliselt väga hästi määratletud polegi. Ja siis kuulad. Muusika käib, vahel see äratab tähelepanu ja võtab endaga kaasa, vahel mitte. Nii vilunud improžanri asjatundja ma veel ei ole, et suudaksin selle juures mängijate autorikäekirju ära tunda, ja kas see oleks üldse võimalik või vajalik? Kollektiivsusel ja anonüümsusel on selle kõige juures oma genealoogiliselt tähtis roll kanda.

Eesti avangard-jazz’i messia Maria Fausti uusim plaat kannab pealkirja „Farm Fresh“ ja lisaks temale teevad sel kaasa veel New Yorgi noise-jazz-skeene mehed, bassist Tim Dahl ja trummar Weasel Walter, kes mõlemad on mänginud muu hulgas bändis koos New Yorgi no wave’i esiema Lydia Lunchiga. Paljude teiste väärikate avant-nimedega koostöid on neil veel CVs üksjagu. Nii et pole väikesed mehed. Plaadi lähenemispunktiks ongi selline vaba vorm, mida sissejuhatuses proovisin kirjeldada. Maria Faust on küll öelnud, et alguses plaanisid nad natuke karmimat plaati, aga tuli pisut lüürilisem. Fausti viimaste projektide ja plaatide kohta pole patt öelda ka „suurejooneline“, ehkki sellised taotlused ja nimetused kätkevad endas igasuguseid ohtusid. „Sacrum Facere“ (2014) ja eelmisel aastal ilmunud „Machina“ olid kontseptalbumid, mis kaevusid kuhugi minevikku, kuhugi selle geopsüühilistesse tsoonidesse ja tegid omamoodi enemihkelsonlikku mälutööd, ka töötas samasuguses muusika ja mälu ristumispunktis koos Taani laulja Kira Skoviga tehtud ning kirikus salvestatud „In The Beginning“ (2017), mida võib kiiremas korras ka leinasammul liikuvaks post-rock’iks nimetada.