Prima Vistale tuleb saksa kirjanik Ralf Rothmann

Ralf Rothmann, «Surra kevadel». Foto: Raamat

Mainekas saksa kirjanik Ralf Rothmann kohtub huvilistega 7. mail kell 17 Tartu Linnaraamatukogu saalis ja 9. mail kell 18 Tallinnas muuseumis Vabamu. Teda usutleb Tartus kirjandusteadlane Dieter Neidlinger ja Tallinnas Aija Sakova. Kuigi vestluse keskpunktis on Mati Sirkeli tõlkes eesti keeles ilmunud sõjaromaan «Surra kevadel», tuleb juttu autori loomingust laiemalt.

Ralf Rothmann sündis 1953. aastal, tema lapsepõlv möödus Ruhri tööstuspiirkonnas, kus isa töötas söekaevanduses ja ema oli restoranis ettekandja. Ta õppis müürsepaks ning teenis elatist ehitusel, hiljem mitmete juhutöödega. 1976. aastal siirdus ta Berliini, kus elab vabakutselisena tänaseni.

Rothmanni looming jaguneb kolmeks: Ruhri kaevanduspiirkonna elu-olu käsitlevad teosed, Berliini romaanid ja jutustused ning sõjaromaanid. Teda on nimetatud Saksamaa tegelikkuse portreteerijaks, suurepäraseks jutustajaks, kes on andnud hääle tavalisele lihtsale inimesele.

Rothmanni romaanides pulbitseb elu, mida kirjeldades on autori keel poeetiline, mahlakas ja detailirohke.

2015. aastal ilmunud «Surra kevadel» («Im Frühling sterben») osutus juba 1980. aastatel kirjandusse tulnud autori jaoks läbimurdeteoseks: romaan on tõlgitud  25 keelde, sellest kõneldes on tõmmatud paralleele Günter Grassiga ja tuletatud meelde Remarque’ romaani «Läänerindel muutuseta».

Romaani peategelased on 17-aastased noormehed, kaks Põhja-Saksamaa farmis töötavat sõpra. Noorukid saadetakse 1945. aasta kevadel sundmobilisatsiooni korras rindele, kuigi sõda on selleks hetkeks juba kaotatud.

Romaanis püüdis Rothmann sisuga täita isa vaikimisest tekkinud tühimiku, sest isa ei rääkinud sõjast kunagi, kuigi kandis sõda elu lõpuni endaga kaasas. Romaanis tõstatub traumaatilise kogemuse järgmistele põlvkondadele pärandumise küsimus.

Rothmann on andekas ja tunnustatud kirjanik, kes on alati säilitanud distantsi peavoolukirjandusega. Näiteks ei lubanud end seada kandidaadiks saksa raamatuauhinnale. Ta arvab, et kirjaniku jaoks on kõige olulisemad elukogemus ja empaatiavõime. Rothmann julgeb öelda, et kirjandus võiks inimesi kõige paremas mõttes liigutada ja rõõmustada. «Kirjutamine on minu jaoks õnn, õnne võimalus. Muide, nagu ka lugemine,» on ta öelnud.

Eesti keeles ilmus Akadeemia tänavuses aprillinumbris jutustus «Ketsemani» koos Dieter Neidlingeri esseega autori loomingust.