/nginx/o/2019/01/25/11741827t1h42aa.jpg)
Eesti muuseumide aastaauhindade konkursil 2018 parimaks püsinäituseks valitud «Minu vaba riik» keskmes on inimesed, teod ja nende mõtted. Kuna Eesti ajalugu on olnud niivõrdne põnev ja keeruline, siis pakub see huvi mitte ainult eestlastele endile, vaid ka külalistele üle maailma.
Ajaloomuuseumi kommunikatsioonijuhi Helene Tedre sõnul on nendeni jõudnud üle 50 tuhande külastajaid üle kogu maakera. «Näitusel oleval külastuskaardil saavad inimesed märkida riigi, kust nad meie näitust vaatama on tulnud. USA, Kanada, Kuuba, Mehhiko, Boliivia, Peruu, pea kõik Euroopa riigid. Lisaks Aasiast – Hiina, India, Turkmenistan, Kasahstan, Usbekistan, Pakistan, Malaisia, Filipiinid jne. Ise olen vastu võtnud gruppe Hiinast, Lõuna-Koreast ja Jaapanist,» loetles Tedre, kelle sõnul on külastajate tagasiside olnud äärmiselt positiivne ning südantsoojendav.
Kuna näitus viib külastaja retkele läbi saja aasta, Eesti Vabariigi sünnist tänapäevani, siis on näitusel uudistamist ja ka ise interaktiivselt kaasalöömist palju. Olulisemad sündmused ja tehtud valikud avanevad nii mälestuskildude, esemete, filmikaadrite kui ka näituseruumides valitsevate meeleolude kaudu. Näiteks annab 1945-1987 aastate ruumi punane kuma ideaalselt edasi sel ajal valitsenud seisundit. Lisaks erinevatele eksponaatidele on võimalik külastajatel endil käed külge panna ning erinevatest ajaperioodidest ka ise osa saada. Nii saab proovida, mis tunne võis olla Endla teatri rõdul iseseisvusmanifesti lugedes, sõita jalgrattaga minevikus, teha väike tantsutiir ning seista Balti ketis.
/nginx/o/2019/01/25/11741826t1h40cb.jpg)
Tedre sõnul on külastajatele suurt huvi pakkunud just Eesti kodude maketid, mis annavad kiire ja armsa ülevaate sellest, kuidas viimase saja aasta jooksul on muutunud meie kodude sisemus. «Ülevaade algab 19. sajandi alguse linnamajast ja mulgi häärberi elutoast, kust saab edasi minna 1930. aastate linnaelamusse. Nõukogude perioodist on välja toodud aga korter nn hruštšovkas ning makettide rea lõpetab kaasaegne avatud planeeringuga kodu. Maketid on tõetruud ja detailirohked, pakkudes palju äratundmis- või avastamisrõõmu,» kirjeldas Tedre. Ta lisas, et väliskülalised on imestunult avastanud, et ka neil oli mõnekümne aasta eest sarnaseid eluolu tarbeid, mis on seeläbi näidanud, et Eesti kodud on ajalooliselt olnud nn rahvusvahelised kodud, kuigi eestlased seda ise ehk nii ei näe.
/nginx/o/2019/01/25/11741711t1h517e.jpg)
Väliskülaliste tähelepanu on eriti köitnud vanemad eksponaadid – näiteks kuna elektri sisse- ja väljalülitamine oli 100 aastat tagasi sündmus, siis on näitusel esindatud sajandialguse erinevad elektririistad, elektriline uksenupp ja alarm. Samuti jalgratas, mis oli 1920. aastatel kõige laiema levikuga liiklusvahend. Näitusel saab jalgratas ka kasutada ning minna jalgrattasõidule mööda Tallinna, Pärnut või Narvat. «Jalgratta väntamine on järjekordi tekitanud kõigi külalisgruppide, aga iseäranis välisgruppide puhul, kes saavad näitusel käies osa kohe mitmest Eesti linnast,» muigas Tedre.
«Nii kodumaistele kui ka välismaalt tulnud külastajatele pakub suurt elevust nimede eestistamise mäng ehk milline oleks sinu nimi, kui sa sooviksid seda muuta lähtudes 1934. aasta nimede eestistamise kampaaniast,» tõi Tedre esile. Nimelt tõi Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri poolt teostatud riigipööre kaasa mitmeid kampaaniaid, üks nendest oli saksapäraste perekonnanimede väljavahetamine eestipäraste vastu, näiteks Baumanist sai Pajumaa ja Meibaumist Merirahu.
/nginx/o/2019/01/25/11741822t1h7c85.jpg)
Nostalgitsevale eestlasele annab näitus hea ülevaate ka Nõukogude ajast, mil propaganda väitis üht, kuid tegelik elu oli hoopis teine. Sel ajal tekkisid uued mõisted nagu defitsiit, tutvused, letialune kaup ning paremini elasid need, kel olid tutvused, põllulapike või sugulased maal. «Seda aega iseloomustas väga hästi sahver ehk koht, kus sai säilitada maalt saadud kartulit, hapukurgipurke jms, kuid kuhu kogunes ka vanapaber, mida koolilapsed pidid normi alusel koguma ja kogumispunkti viima,» nimetas Tedre veel huvipakkuvaid eksponaate.
Tõelise sooja tunde tekitab Eesti lipuvärvides Ivo Linna kampsun. Ivo Linna oli taasiseseisvumise laulik ning tema esitatud Alo Mattiiseni 5 isamaalist laulu jõudsid paljude südametesse ja mitte ainult eestlaste omadesse. Antud kapsuni puhul ongi tegi kingiga, mille tegi talle ühe Eesti saatusele kaasa elav Soome proua.
Näitust jääb lõpetama aga ehk kõige põnevam ruum — tulevikuvisioon Eestist 1000 aasta pärast.