Kuidas sai Tallinnast maailma fotokunsti tähtsuselt neljas linn?

Anton Corbijni näitus «1-2-3-4» Fotografiska Stockholmis aastal 2016. Foto: Fotografiska Stockholm

Mis ühendab Stockholmi, New Yorki, Londonit ning Tallinna? Kohe-kohe on selleks kuulus fotokunsti ning kultuuri keskus Fotografiska. Juba juunis avatakse Telliskivi loomelinnakus tuntud näitusemaja, söögikoht ning koos käimise paik, kus võib regulaarselt näha maailma tipptaseme fotograafide töid ning süüa head ja huvitavat toitu. Fotografiska Tallinn on suur (kokku on selle käsutuses 2500 ruutmeetrit, millest näitusepindadeks on mõeldud suisa 1200 ruutmeetrit), multifunktsionaalne ning inimesi kaasav paik. Kogu investeering oli pea neli miljonit eurot.

Telliskivi loomelinnak on Fotografiskale ka igati sobiv keskkond ning strateegiliselt hea koht: kultuuri- ja kunstihuvilisi inimesi siin jätkub, ümberringi toimuvad inspireerivad ja huvitavad üritused ning alati on võimalik aeg maha võtta, et pisut maailma üle järele mõelda. Seda fotokunst kui selline mingis mõttes ju endast kujutabki – aja (rajalt) maha võtmist, kaduva hetke jäädvustamist ja suurendamist.

Margit Aasmäe, üks Fotografiska Tallinna kaasasutajatest, toob välja keskuse avatuse ja kättesaadavuse: «Kui tavaliselt on harjutud, et sellised näitusesaalid või kunstimuuseumid võivad olla teatavas mõttes elitaarsed – et inimesed ei saa neist aru, sa ei tunne end kaasatuna –, siis Fotografiska tahab, et inimesed tunneksid, et nad on kaasatud. Et see, kuidas lugusid räägitakse fotode kaudu, oleks arusaadav ja mõistetav. Et inimesed tunneksid ennast seal hästi.»