Selgus Noore Helilooja konkursi võitja

Anna-Margret Noorhani Foto: Rene Jakobson

Konkursi Noor Helilooja 2019 võitis Anna-Margret Noorhani flöödile ja elektroonikale loodud teose «flutonic distortion» eest.

Teise koha pälvis Astra Irene Susi teosega «Põlemine» häälele, esitajaks  Olga Bulavina, ning kolmanda koha sai Patrik Sebastian Unt akordioni teosega «Samba de Tartaruga Marinha», mida esitas Henri Zibo. Žürii märkis ära veel Érik Rauki ja Claudia Maria Ruhno helitööd, samuti tõstis esile Adena Antoni teose "Nõeltam" hea idee poolest. Noorima osavõtja tänukirja sai Liis Lapsanit.

Noore Helilooja konkursi raames toimus 11. mail Heliloojate Liidu maja saalis «Noor helilooja» 2019 finaalkontsert, kus kõlasid teise vooru pääsenud kuni 23-aastaste noorte autorite helitööd. Žürii liikmete Liis Viira (esimees), Maria Kõrvitsa ja Mart Siimeri hinnangul oli mitmekesise kontserdi kavas teoseid julgete ja loovate ideedega ning inspiratsiooni allikana oli tajutav suhestumine nii välise keskkonna kui sisemise (tunde)eluga. Silma torkas ka huvitav instrumentide valik ning märgatav hea kontakt helilooja ja interpreedi vahel. Konkursile laekus 15 tööd, millest lõppkontserdil finaalis kõlas 11 teost 9 heliloojalt.

Helilooja  ja maineka LHV au-tasu tänavu saanud Helena Tulve märkis, et võitja Anna-Margret Noorhani ühendas oma teoses põnevalt ja väljendusrikkalt flöödi ja elektroonika. «Teos kulges võimsa kulminatsioonini, mis avas muusikas mingi uue tasandi, mis avaldas tõesti muljet. Teoses oli jõudu ja julgust ennast vahetult väljendada ja see teeb rõõmu, sest teatud mõttes me ju ootame, et noored heliloojad ja värsked teosed üllatavad meid millegagi,» lausus Tulve. Tema sõnul oli Noore Helilooja konkursi tase väga kõrge. «On hea meel, et see konkurss on saanud tiivad ja pakub arvestatavat võimalust oma loomingu tutvustamiseks nii noortele loojatele kui ka interpreetidele,» lisas Tulve.

Eesti Heliloojate Liidu poolt korraldatud konkursi Noor Helilooja 2019 lõppkontsert on osa Eesti Muusika Päevade ja ISCM World Music Days 2019 festivali programmist. Konkursi võitja saab võimaluse luua uudisteose festivaliks EMP 2020.

Anna-Margret Noorhani õpib Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni Ülo Kriguli juhendamisel. Kriguli sõnul on Anna-Margret Noorhanil helilooja jaoks väärtuslik oskus ühendada oma loomingus uudishimu ja katsetamisjulgus. «Ta on seda seni teinud tähelepanelikult ja tasakaalukalt, mõlemale – nii läbiproovitud ja tuttavale vanale, kui ka uuele veel avastamatale – ruumi andes. Iga teosega on ta enese sisemist helivoolu millegagi rikastanud, et kuuldut järgmises teoses siis juba omasemana endast uuesti välja kirjutada,» märkis Krigul.

Konkurss «Noor Helilooja» sai alguse Eesti Heliloojate Liidu ning Loomelabori koostööst aastal 2014. Heliloomingu töötoast tekkis vajadus anda noortele autorile võimalus tutvustada laiemale publikule oma loomingut, ammutada kogemusi õppida ning saada tagasisidet professionaalsetelt muusikutelt ja heliloojatelt.

Konkursi senised võitjad Kristel Kolkanen ja Karl Tipp on saavutanud konkursi järgselt märkimisväärseid tulemusi, saades vaatamata oma noorele eale teoste tellimusi ka professionaalsetelt kollektiividelt (Kolkanen – Resonabilis; Tipp – Estonian Cello Ensemble).

2016. aasta konkursi võitja Karl Tipp`i uudisteos 10` kanti ette 2017.a. Eesti Muusika Päevade põhiprogrammis Estonian Cello Ensemble esituses. 2017. aasta konkursi võitnud Gerta Raidma uudisteos tuli esiettekandele Eesti Muusika Päevad 2018 põhiprogrammis Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses. Viimase konkursi, Noor Helilooja 2018 võidutööks oli «Kirjutan su nime» tšellole, klaverile ja elektroonikale, mille autor Marta-Liisa Talvet õpib semiootikat Tartu Ülikoolis, on lõpetanud H. Elleri nimelise Tartu Muusikakooli kompositsiooni erialal ning õpib käesolevast aastast ka Berliini Kunstide Ülikoolis. Festivalil Eesti Muusika Päevad & ISCM World New Music Days 2019 kõlas Minikontsertidel tema teos «Murdes läbi hõbedase pinna» kahele klarnetile, mille esitasid Helena Tuuling ja Signe Sõmer.