Brahms ei mahtunud Estonia kontserdisaali

ERSO hooaja lõppukontsert Estonia kontserdisaalis, kuhu Brahms ära ei mahtunud. Foto: Jelena Vilt

ERSO hooaeg kulmineerus 10. mail piduliku lõppkontserdiga Estonia kontserdisaalis. Kohaletulnud klassikalise muusika sõbrad võisid veenduda, et sel korral oli lõppkontsert teistmoodi.

Teistmoodi, sest esitusele tuli vaid kaks Brahmsi vokaalsümfoonilist teost: «Saatuselaul» ja «Saksa reekviem». Ja kuigi koosseis – ERSO koos segakoor Latvija ja solistide Elina Nechayeva ja Atlan Karbiga – oli suurejooneline, polnud teoste temaatika sugugi suurutsevalt pidulik, nagu lõppkontserdilt ehk eeldada võiks, vaid hoopiski igavikku ja iseendasse vaatav.

Tõepoolest, sisustada terve kontsert – suisa lõppkontsert – ühe helilooja kahe vokaalsümfoonilise teosega, helikeelelt üpris sarnasega, nii et koosseis laval praktiliselt ei muutugi, tundub julge ettevõtmine. Ja veel enamgi, lisaks teoste helikeelele on sarnane ka nende sisu: sügav ja kohati keerulinegi, peites sõnumit, mis tegeleb lisaks pisukesele jumalikule rõõmule ka inimlike murede, igavikuliste mõtiskluste, leina ja sisekaemusega. F. Hölderlini sõnadele loodud «Saatuselaul» pole küll vaimuliku sisuga teos, kuid siiski jumalikku õndsust ja maist viletsust kõrvutav. «Saksa reekviemi» sisu pärineb aga otse piiblist.