Avati raamatunäitus Tallinna 800. sünnipäevaks

TLÜ Akadeemilise Raamatukogus on väljas raamatunäitus «Tallinn 800». Foto: TLÜ akadeemiline raamatukogu

TLÜ Akadeemilise Raamatukogu galeriis on väljas raamatunäitus «Tallinn 800», mis jääb avatuks kuni 7. juunini.

15. mail on Tallinna päev ning tänavu kevadel möödub 800 aastat Tallinna dokumentaalsest esmamainimisest. Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu tähistab Tallinn 800 aasta juubelit Tallinna-teemalise raamatunäitusega raamatukogu Baltika saalis, trepigalerii vitriinides ja III korruse lugemissaalis, näidates nii sajanditevanuseid haruldasi trükiseid kui uusimat kirjandust, nii teatmeteoseid, reisijuhte kui ilukirjandust, mida kõiki ühendab üks nimetaja – Tallinn.  Väljas on vaid piiratud valik eri keeltes ilmunud raamatuid, sest kirjandus Tallinna kohta on väga rikkalik ning eksponeerimisvõimalused seavad lihtsalt omad piirid.

I korrusel Baltika saalis on väljas valik Tallina käsitlevaid teoseid 17. sajandist kuni tsaariaja lõpuni. Väljapaneku tippudeks on 17. sajandi ilmselt tuntuim Eestit käsitlev raamat – Saksa diplomaadi Adam Oleariuse kuulus reisikirjeldus «Aussführliche Beschreibung Der Kundbaren Reyse Nach Muscow und Persien, So durch gelegenheit einer Holsteinischen Gesandschafft von Gottorff auss an Michael Fedorowitz den grossen Zaar in Muscow, und Schach Sefi König in Persien geschehen. Worinnen die gelegenheit derer Orter und Länder, durch welche die Reyse gangen, als Liffland, Russland, Tartarien, Meden und Persien, sampt dero Einwohner Natur, Leben, Sitten ... zu befinden.» (1656. ja 1663. aasta väljaanded) Tallinna panoraamvaadetega, ning baltisaksa juhtiva kunstiteadlase Wilhelm Neumanni üks põhiteoseid «Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval» (1896–1904, kaasautor E. von Nottbeck).  Kogu täiendavad vene-, prantsuse- ja saksakeelsed linnajuhid (vanimad aastast 1839, viimane 1915) ja kinnisvaraloendid. Kõiki teoseid võib kohapeal lugemiseks laenutada.

Trepivitriinides tutvustame Tallinna reisijuhte I vabariigi ajast (1923, 1926, 1933, 1940), Saksa okupatsiooniajast (1942, 1943), Nõukogude okupatsiooniajast (vanim 1957), nelja meil vähetuntud Välis-Eestis trükitud võõrkeelset linnajuhti (sh Dodo Parika ja Andres Küngi sulest) ning taasiseseisvumisaja väljaandeid itaalia, taani, rootsi, vene, soome, inglise jt keeltes. Väljapanekut teise osa moodustavad eraldikäsitlused Tallinna linnajagudest (autorite seas Jüri Kuuskemaa, Robert Nerman, Tiina-Mall Kreem, Juhan Kreem, soomlased Otso Kantokorpi, Tapio Mäkilainen) ja memuaarteosed.

III korruse lugemissaalis on peatähelepanu Tallinnal ilukirjanduses läbi selliste kirjanike nagu Fr. R. Kreutzwald, Eduard Bornhöhe, Gert Helbemäe, Arvo Mägi, Herbert Salu, Jaan Kross, Indrek Hargla, Jan Kaus; eestikeelseid raamatuid täiendavad ka tõlked. Need teosed on eksponeeritud ka TLÜ Akadeemilise Raamatukogu õpikeskuses Narva maanteel ja neid saavad lugejad välja laenutada.