Selgunud on noorte ilukirjanduse tõlkevõistluse võitjad

Tõlkevõistlus.

FOTO: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Selgunud on Eesti Kirjanike Liidu Tõlkijate sektsiooni III noortele tõlkehuvilistele suunatud ilukirjanduse tõlkevõistluse tulemused. Auhindade üleandmine toimub 18. mail kell 17.00 Kirjanike maja musta laega saalis (Harju 1, III korrus).

Selle aasta tõlkesuunad olid inglise-eesti (Chimamanda Ngozi Adichie, «How Did You Feel About It?»), rootsi-eesti (Fredrik Lindström, «Eftermiddagar i parken»), soome-eesti (Tuuve Aro, „Ennen sadetta“), eesti-vene (Janar Ala, «Sült») ja eesti-seto (Mart Kivastik, «Jaama 12»). Kokku laekus 132 tööd: inglise keelest 70, rootsi keelest 26, soome keelest 14, vene keelest 15 ja seto keelest 7. 

Inglise-eesti suuna žürii koosseisus Doris Kareva, Triin Tael ja Aet Varik otsustas anda I koha Seio Saksale, II koha Reti Maria Vahtrikule, III koha Henrik Habichtile.

Rootsi-eesti suuna žürii koosseisus Kadi-Riin Haasma ja Anu Saluäär otsustas anda I koha Brita Kaasikule, II koha Madli Keermanile ja III koha Lagle-Marie Tammele.

Soome-eesti suuna žürii koosseisus Mihkel Mõisnik ja Hille Lagerspetz otsustas välja jagada kolm II kohta, mida jagavad Katrin Joala, Johanna Lisette Viskar ja Merilyn Palmiste.

Eesti-vene suuna žürii  koosseisus Veronika Einberg ja Igor Kotjuh otsustas anda I koha Kadri Jürissaarele, II koha Anita Soovikule, III koha Yaroslav Stadnichenkole.

Eesti-seto suuna žürii koosseisus Silvi Palm, Õie Sarv ja Rein Järvelill otsustas anda I koha Mariko Fasterile, II koha Jade Lummole, III koha Helena Kesonenile.

Tõlkevõistluse omapäraks võib lugeda tõika, et žüriid ei määranud mitte üksnes auhindu, vaid andsid kokku 94-le paremale tõlketööle personaalset tagasisidet. Lisaks toimuvad keelte kaupa tagasisideseminarid, mida viivad läbi žüriide liikmed ja millest on oodatud osa võtma kõik võistlejad. 2019. aasta võistluse eestvedaja Heli Alliku sõnul olid pea kõik tõlgitavad konkursitekstid seotud väikeste keeltega, mida õpetatakse vaid vähestes gümnaasiumites, või siis päris eksperimentaalsete tõlkesuundadega. Seda rohkem tegi heameelt tööde rohkus ja osavõtjate tase. Nagu tõdes rootsi-eesti žürii liige Kadi-Riin Haasma: «Olime mõne koha peal sunnitud möönma, et noored olid leidlikumad, kui me isegi ehk oleks olnud.»

Laekunud tööd pakkusid lootustandvaid avastusi väga erinevatest aspektidest. Eesti-seto keele žürii liige Silvi Palm kommenteeris: «Oli häid ja üllatavaid sõnaleide. Põnev oli tõlkeid võrrelda, näha Setomaa eri nurkadele iseloomulikku keelt. Mitme töö puhul rõõmustas, et osati hästi kasutada nii peenendus- kui rõhumärki, ühe töö puhul ka kõrget õ-tähte.»

«Väga tore kogemus on see olnud,» võttis ettevõtmise kokku inglise-eesti žürii liige Aet Varik. 

Tagasi üles